'''Johannes Anker Larsen''' ([[18. september]] [[1874]] [[Henninge]] [[Langeland|Langelandi saar]] – [[12. veebruar]] [[1957]] [[Birkerod]] [[Kopenhaagen]]i lähedal) oli taani kirjanik.
Ta sündis [[Henninge]]s, [[Langeland]]i saarel meremehe perekonnas. Ta on õppinud [[Kopenhaagen]]is teoloogiat, filoloogiat ja õigusteadust. Aastatel 1905-19131905–1913 töötas ta ajakirjanikuna ja näitlejana, hiljem näitekirjanikuna,. taSealjuures on ta töötanud Kopenhaageni Kuninglikus Teatris. Ta on avaldanud mitmeid romaane ja novelle, sealhulgas komöödiaid, tavaliselt koostöös E.[[Egill Rostrup]]iga.
Tema teoseid, mis mis on kirjutatud peamiselt pärast [[Esimene Maailmasõdamaailmasõda|Esimest Maailmasõdamaailmasõda]], on tugevalt mõjutatudmõjutanud [[Søren Kierkegaard]]i, [[Vilhelm Grønbechs]]i ja [[Ludvig Feilberg]]i poolt. Lisaks veel India ja Hiina õpetusteõpetused nagu [[Bhagavadgītā]], [[taoism]]i, aga ka gnostilisetgnostilised-kristlikud õpetustedõpetused ja teosoofia.
Ta on kirjutanud komöödiaid (koos [[EgillE. Rostrup]]igaRostrupiga). Tema tuntuimad romaanid on ''Tarkade kivi'' ([[1923]], [[eesti keel]]es [[1936]]) ''Marta ja Maarja'' ([[1925]], [[eesti keel]]es [[1937]]). Mõlemad romaanid tõlkis eesti keelde [[Agnes Antik]].
