G-faktor: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel|räägib psühhomeetria mõistest; füüsika mõiste kohta vaata artiklit [[G-faktor (füüsika)]]}}

'''G-faktor''' (lühend ingliskeelsest väljendist „''general factor''“) on konstrukt, mis arenes välja kognitiivsete võimete psühhomeetrilisest uurimisest. See on muutuja, mis näitab positiivseid korrelatsioone erinevate kognitiivsete ülesannete vahel, ja seega väljendab tõsiasja, et indiviidi sooritus üht tüüpi ülesandes kaldub olema võrreldav tema sooritustega teist tüüpi kognitiivses ülesandes. G-faktor kirjeldab tüüpiliselt 40–50% inimestevahelisest variatiivsusest intelligentsustesti soorituses ja need tulemused näitavad tihti omakorda, milline võiks olla inimese g-faktor. <ref name="kamphaus2005">Kamphaus, R.W., Winsor, A.P., Rowe, E.W., & Kim, S. (2005). A history of intelligence test interpretation. In D.P. Flanagan and P.L. Harrison (Eds.), ''Contemporary intellectual assessment: Theories, tests, and issues'' (2nd Ed.) (pp.&nbsp;23–38). New York: Guilford.</ref> Mõisted nagu [[Intelligentsuskvoot|IQ]], üldine intelligentsus, üldine kognitiivne võimekus, üldine vaimne võimekus või lihtsalt intelligentsus viitavad kognitiivsete testide sisule.<ref>Deary, I.J. (2001). ''Intelligence. A Very Short Introduction.'' Oxford: Oxford University Press.</ref>