Redaktsioon: 3. august 2015, kell 21:59 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust pöörasin viimased muudatused tagasi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. september 2017, kell 11:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Diskursus on (ajalooliselt) ühiskondade, institutsioonide ja organisatsioonide '''tähenduse süsteem'''. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides ongi diskursus. Algselt on "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks [[Descartes]]'i ''"Discours de la méthode''" (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud ~~viitamaks~~ analüüsiühikuks olevale [[tekst\|tekstihulgale]] (ka selle verbaalsele vastele) viitamiseks. Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb [[strukturalism]]ist, mis propageeris [[keel]]t igasuguse [[kommunikatsioon]]i mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal ''discours'' arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl [[Jacques Lacan\|Lacani]] "alateadvuse diskursus", mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne.". Diskursuse teooriad on üldjuhul mõjutatud [[Émile Benveniste]]'i käsitlusest. Enamik neist rõhutab seda, et diskursus on [[intersubjektiivne]] nähtus ning et tal on inimkogemust konstitueeriv roll.

Diskursus: erinevus redaktsioonide vahel