Ava peamenüü

Muudatused

 
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud iga-aastaselt teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ja aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine %.
 
Paljudes riikides, kus ajateenistusest on loobutud, on valitsusele jäetud õigus see taastada näiteks sõja- või kriisi ajal. Kogemus näitab, et demokraatlikes riikides ei kasutata ajateenistust nii palju kui autokraatlikes riikides, ning et tihedamini sõdades olevates riikides kasutatakse ajateenistust tihedamini.
 
== Ajateenistuse üldiseärasused ==
== Ajateenistus mujal maailmas ==
Ajateenistus on Euroopas näiteks Soomes (6–12 kuud) ja Taanis (4 kuud).
 
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] oli ajateenistus nelja sõja ajal: [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] (1862-1865), [[Esimene maailmasõda]] (1917-1918), [[Teine maailmasõda]] ja [[Külm sõda]] ([[Korea sõda|Korea sõja]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] päevil) (1940-1973).
 
16. septembril 1940 Kongressi poolt vastu võetud (''Selective Training and Service Act of 1940'') seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21-35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel [[Teine maailmasõda|Teisse maailmasõtta]] laiendati seda 18.-45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud ''Selective Service Act of 1948'' alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19-26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.
 
27. jaanuaril 1973 lõpetati kaitseminister Melvin R. Lairdi otsusel ajateenistus ning mindi üle tänaseni kehtivale süsteemile - kõik 18-25-aastased mehed on kohustatud end registreerima. Lisaks peavad seda tegema ka rohelise kaardi omanikud, pagulased, varjupaigataotlejad ja illegaalsed immigrandid.
 
== Välislingid ==
Anonüümne kasutaja