Uusnorra keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Uusnorra keel''' ehk '''''nynorsk''''' on [[norra keel]]e teine [[ametlik keel|ametlik]] [[kirjakeel]] ''[[bokmål]]''<nowiki>'i</nowiki> kõrval. Uusnorra keelt kasutatabkasutab kirjakeelena üle 10% norra keele kõnelejaid.

Uusnorra kirjakeele loojaks oli [[Ivar Aasen]]. 1842–1847 käis ta läbi kogu Norra ja uuris murdeid, eriti [[Vestland]]is ja [[Østland]]i sisemaal, sest need murded olid [[taani keel]]est kõige vähem mõjutatud. Linnade keelt ta vältis, sest pidas seda taani keele poolt liiga rikutuks. Oma uuringute alusel lõi ta standardiseeritud uusnorra kirjakeele alused esitades need teostes "Det norske Folkesprogs Grammatik" (Norra rahvakeele grammatika; [[1848]]; ümbertöötatud trükk [[1864]] pealkirjaga "Norsk grammatik" (Norra keele grammatika)) ja "Ordbog over det norske Folkesprog" (Sõnaraamat norra rahvakeele kohta; [[1850]]). Sõnaraamatus oli üle 25 000 sõna ja ajaloolane [[Peter Andreas Munch]] nimetas seda rahvuslikuks meistriteoseks. 1871–1873 ilmus sõnaraamatu parandatud ja täiendatud trükk pealkirja allpealkirjaga "Norsk ordbog med dansk forklaring" (Norra keele sõnaraamat taanikeelse selgitusega).

Kuigi Ivar Aasen jäi autoriteediks, oli ka teistel varastel uusnorra keele arendajatel nagu [[Aasmund Olavson Vinje]], [[Arne Garborg]] ja [[Olaus Fjørtoft]], oma keelevariant. [[1901]]. aastal kinnitatud esimene ametlik ortograafia vastas suurel määral Aaseni ortograafiale. Viimased õigekirjamuudatused toimusid 1938. ja 1959. aastal. Reformide tulemusena on uusnorra keele sõnadel ja muuteparadigmades palju paralleelvorme.

Uusnorra keel saavutas suurima leviku pärast 1938. aasta reformi. 1943. aastal õppis umbes kolmandik kooliõpilastest uusnorra keeles. 1950ndatel hakkas see kahanema ning stabiliseerus 1970ndatel umbes 15% juures. 1. oktoobril 2008 oli 13,4 % kooliõpilastest esimeseks keeleks uusnorra keel.