Amudarja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Amudarja pikkus on 2620 km, teistel andmetel 2540 või 2435 km; [[Pandži jõgi|Pandži]] ja Vahši jõe ühinemiskohast, kustmaalt jõge Amudarjaks nimetatakse, 1415 km. Jõgikond hõlmab 465 tuhat km².
 
Algab [[Afganistan]]is [[Hindukuš]]i mäestikus 4900 m kõrgusel, voolab algul läände, läbib [[Pamiir]]i mäestiku. Piki jõge kulgeb [[Tadžikistan]]i (varem [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]]) ja Afganistani piir. Alamjooksul voolab loodesse 1200 km ulatuses läbi kõrbe enam-vähem [[Türkmenistan]]i ja [[Usbekistan]]i piiril, vasakule kaldale jääb [[Karakum (Türkmenistan)|Karakumi]], paremale [[Kõzõlkum]]i kõrb. Vee hulk väheneb tunduvalt niisutussüsteemide, aurumise ja liiva imbumise tõttu ja praegu kuivab Amudarja juba enne [[Araali järv]]e riismeteni jõudmist. Varem moodustas jõgi suudmes delta, enamus harusid pöördus põhja poole ja voolas Araali järve, osa aga suundus läände, Sarõkamõši nõo suunas.
 
[[Pilt:AralSea A20081005.jpg|pisi|left|240px|Araali järve jäänused [[2008]]. aasta oktoobris. NASA satelliidifoto]]
 
juba enne [[Araali järv]]e riismeteni jõudmist. Varem moodustas jõgi suudmes delta, enamus harusid pöördus põhja poole ja voolas Araali järve, osa aga suundus läände, Sarõkamõši nõo suunas.
 
Amudarja toitub [[liustik]]u- ja lumesulaveest, suurimad lisajõed on Bartang, Jazgulem ja Vahš. Suurvesi on kevadel ja suvel. Jääkate on ainult deltas, 2–2,5 kuud aastas. Laevaühendus on alamjooksul [[Türkmenabat]]ini, korrapäratult [[Termez]]ini.