ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
17. rida:
==Ajalugu==
ISA-siini töötas välja [[Mark_Dean_(arvutiteadlane)|Mark Dean]]i juhitud meeskond [[IBM]]-is projekti [[IBM PC]] osana 1981. aastal. See valmis 8-bitise süsteemina ning 1983. aastal laiendati seda [[IBM_PC#IBM_PC_XT_.28Mudel_5160.29|XT]] süsteemi ülesehituse jaoks. Uuem 16-bitine standard, [[IBM_PC#IBM_PC_AT_.28Mudel_5170.29|IBM AT]]-siin, võeti kasutusele 1984. aastal. 1988. aastal valmistas [[IBM PC-ga ühilduv arvuti|IBM PC-ga ühilduvate arvutite]] tootja "''[[Gang of Nine]]''" 32-bitise [[Extended_ISA|EISA]] standardi ning selle protsessi käigus nimetati AT-siin tagasiulatuvalt ümber ISA-siiniks, et vältida IBM-i kaubamärgi rikkumist oma PC/AT arvutiga. IBM disainis 8-bitise versiooni puhverdatud liidesena välise siini jaoks [[Intel 8088]] (16/8 bitisel) [[protsessor]]il, mida kasutati algselt IBM PC-del ja PC/XT-del, ning 16-bitise versiooniuuendusena välise siini jaoks Intel [[80286]] protsessoril, mida kasutati IBM AT-s. Seetõttu oli ISA-siin sünkroonis protsessori kellaga, kuni kõrgetasemelisemad puhverdamise meetodid välja arendati ning kiibistikel kasutusele võeti, et liidesena ühendada ISA palju kiiremate protsessoritega. Loodud selleks, et ühendada laienduskaarte emaplaadiga, lubab ISA-siini ''mastering''i, kuigi vaid esimesed 16 [[Megabait|MB]] põhimälust on saadaval otseühenduseks. 8-bitine siin töötas sagedusel 4,66 MHz (IBM PC ja IBM PC/XT-de 8088 protsessori taktkiirus), kui 16-bitine siin opereeris sagedusel 6 või 8 MHz (sest 80286 protsessorid IBM PC/AT arvutitel töötasid sagedusel 6 ja 8 MHz, vastavalt varajastel mudelitel ja hilisematel mudelitel). [[IBM RT/PC]] kasutas samuti 16-bitist siini. See oli saadaval ka mõnedel IBM-iga mitteühilduvatel masinatel, nagu näiteks vähekestnud [[AT&T]] [[AT&T Hobbit|Hobbit]]il ja hiljem [[PowerPC]]-l põhineval [[BeBox]]
[[File:Bussysteme Extended ISA 32Bit, ISA 16Bit, XT 8Bit.JPG|thumb|right|Ülalt alla: {{nowrap|XT 8-bitti}}, {{nowrap|ISA 16-bitti}}, [[Extended ISA|EISA]]]]
23. rida:
1987. aastal asus IBM vahetama AT-siini nende firmasisese [[Micro Channel Architecture|Mikro kanali ülesehitusega]] (MCA) püüdes taastada kontrolli PC ülesehituse ning PC turu üle. MCA-l oli mitu omadust, mis hiljem ilmnesid ka PCI-l, ISA järeltulijal, kuid MCA oli suletud standard, mitte nagu ISA (PC-siin ja AT-siin), millele IBM oli väljastanud täielikud spetsifikatsioonid ning isegi vooluringi skeemi. See süsteem oli AT-siiniga võrreldes täiustatum ning arvutitootjad vastasid EISA loomise ja hiljem [[Vesa kohalik siin|Vesa kohaliku siiniga]] (VLB). Tegelikult kasutas VLB mõningaid elektroonikakomponente, mis olid esialgselt mõeldud MCA jaoks, sest komponentide tootjad olid juba piisavalt varustatud nende tootmiseks. EISA ja VLB olid tagasiühilduvad AT (ISA) siini laiendused.
ISA-siinil põhinevate masinate kasutajad pidid teadma spetsiaalset informatsiooni riistvara kohta, mida nad oma süsteemile lisada tahtsid. Kuigi mõned seadmed olid "''[[plug-and-play]]''", oli see siiski haruldane. Kasutajad pidid tihti seadistama mitmeid parameetreid, kui nad lisasid uusi seadmeid, näiteks ''[[Interrupt Request|Interupt ReQuest]]'' (IRQ) liini, [[I/O aadress]]i või [[Direct memory access|DMA]] (Direct memory access) kanalit. MCA oli sellest komplikatsioonist vabanenud ning PCI sisaldas
See mure seadistamisega viis lõpuks '''ISA PnP''' loomiseni. See oli "''[[plug-and-play]]''" süsteem, mis kasutas erinevaid muudatusi riistvarale, süsteemi [[BIOS]]-ile ja [[operatsioonisüsteem]]i tarkvarale, et ressursijaotust automaatselt hallata. See vajas [[APIC]]-iga (''advanced programmable interrupt controller'') süsteemi, mis asendas Intel 8259, millega PC oli sündinud.
PCI-pesad olid esimesed füüsiliselt mitteühilduvad laienduspordid, mis otseselt tõrjusid ISA emaplaadilt minema. Esialgu olid emaplaadid enamjaolt ISA-pesadega ja omasid mõnda PCI-pesa. 1990. aastate keskpaigaks olid need pesatüübid tasakaalus ning varsti olid ISA-pesad alles vaid vähestes
Samuti on märkimisväärne, et PCI-pesad on "ümberpööratud" võrreldes nende ISA vastetega – PCI
[[Paralleel-ATA|''AT Attachment'']] (ATA) kõvaketta liides pärineb otseselt ISA-st (AT siinist). ATA sai alguse [[kõvakaart|kõvakaardist]], mis integreeris kõvakettakontrolleri – tavaliselt ST-506/ST-412 liidesega – ja kõvaketta ühel ja samal ISA adapteril. See oli imelik mehaanilis-struktuuriliselt seisukohalt, sest ISA-pesad ei olnud ette nähtud toetama nii raskeid seadmeid nagu kõvakettad (ja tolle aja 3,5" kõvakettad olid umbes kaks korda pikemad ja raskemad kui kaasaegsed seadmed), seega järgmise põlvkonna [[integreeritud seadme elektroonika]] seadmed liigutasid nii ketta kui ka kontrolleri ketta vaheruumi ning kasutasid lintkaablit ja väga lihtsat liidesetahvlit, et ühendada see ISA-pesaga. ATA standard määrab oma olemuselt sellise komponentide paigutuse ning lisaks ühetaolise käsustiku tarkvara ja kettakontrolleri vaheliseks suhtluseks. ATA eraldati hiljem ISA-siinist ning ühendati otse kohaliku siiniga (tavaliselt kiibistikku integreerimise abil), et seda saaks kasutada kõrgemal taktsagedusel ja suurema läbilaskevõimega, kui ISA toetada suutis. (Kui ISA võeti kasutusele AT-siinina, ei olnud mingit vahet "kohaliku" ja "välise" siini vahel ning ei olnud ka kiibistikke). Siiski on ATA-s säilinud detaile, mis näitavad selle seotust ISA-ga. 16-bitine ülekandesuurus on kõige selgem näide; signaali ajastus, eriti PIO režiimides, on samuti väga sarnased ning katkestuste ja DMA mehhanismid on selgelt ISA-lt pärit.
61. rida:
Mäluaadresside dekodeerimine 8- või 16-bitise ülekanderežiimi selekteerimiseks oli piiratud 128KB sektsioonideks – A0000..BFFFF, C0000..DFFFF, E0000..FFFFF. See viis probleemideni, kui segada 8- ja 16-bitised kaardid, nagu nad ei suudaks koos eksisteerida samas 128KB alas.
==
ISA on veel kasutusel ka tänapäeval spetsialiseeritud tööstuslikel eesmärkidel. 2008. aastal väljastas ''IEI Technologies'' modernse emaplaadi Intel Core 2 Duo protsessoritele, mis lisaks teistele erilistele I/O omadustele on varustatud kahe ISA-pesaga. Seda turustatakse tööstuslikele ja sõjalistele kasutajatele, kes on investeerinud kallitesse spetsialiseeritud ISA-siiniga adapteritesse, mis pole saadaval PCI siiniga versioonina.<ref name="XN3ft" />
70. rida:
=== XT-IDE ===
Enne 16-bitist [[Paralleel-ATA|ATA/IDE]] liidest oli kõvaketaste jaoks 8-bitine XT-IDE (tuntud ka kui XTA) liides, kuigi see polnud pooltki nii populaarne nagu ATA. XT-IDE riistvara on praegu suhteliselt raske leida (kui mõni vanemate arvutite entusiast peaks seda otsima). Mõni XT-IDE adapter oli saadaval 8-bitise ISA-kaardina ja XTA-pesad olid olemas ka [[Amstrad]]i emaplaatide hilisematel XT-kloonidel. XTA-nõelte süsteem
=== PCMCIA ===
| |||