Valga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
paar täpsustust vanema ajaloo osas
28. rida:
{{Vaata|Valga ajalugu}}
 
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Keskajal[[15. sajand]]il oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa maapäev|maapäev]], teine oli [[Volmari]] [[Läti]]s.
 
[[1286]]. aastast leidub sissekanne [[Riia]] linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. [[1296]]. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli ''Walco, Walko, Walk''. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava [[Pedeli jõgi|Pedeli jõega]]: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.
 
[[1536]]. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulub [[Liivimaa ordu]]le ja pool [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnale]].<ref>''Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540)'', toim. [[Stefan Hartmann]], Köln [etc], 1999, Nr. 874.</ref>
 
[[11. juuni]]l [[1584]] andis [[Poola]] kuningas [[Stefan Bathory]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond]]a kuulunud Valgale asutamiskirja ja [[Riia linnaõigused]]. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi [[Poola-Leedu]] valdustesse. [[17. aprill]]il [[1590]] kinnitas Poola kuningas [[Sigismund III]] Valga asutamiskirja teist korda.