Punk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
'''Punk''' on individualistliku [[anarhism]]i alaliik, [[subkultuur]], mis väljendub [[muusika]], [[filmikunst]]i, [[kirjandus]]e ja [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] kaudu. Pungi harrastaja on '''punkar'''.
 
Muusikas on punk tihedalt seotud ''[[punk-rock]]''<nowiki>'</nowiki>iga. Pungi kui subkultuuri juured on avangardkunstiavangardkunstis, püüdes maailma šokeerida. Mõistet ''"[[punk rock]]"'' tarvitati esimest korda [[1960. aastad|1960. aastate]] keskpaigas [[USA|USA-]]s, tähistamaks briti rockiroki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu [[psühhedeelne rockrokk]]. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse.
 
Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat [[1974]], kui [[New York|New Yorgi]] klubis [[CBGB]] hakkasid korrapäraselt esinema "[[Ramones]]", "[[Television]]", "[[Blondie]]" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele.
 
Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma [[Do it yourself|DIY]]-ajakirjaga [[Punk Magazine]]. Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele [[flaier]]eid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". [[Patti Smith]] oli esimene, järgmine oli "The Ramones".
 
Pungi eetiline tuum oli [[Mark Sinker]]i sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele [[obstsöönne|obstsöönsusele]], millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, [[sõda]], ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte [[soeng]]utele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“
 
[[4. jaanuar]]il [[1977]] ilmus Briti kommunistide [[ajaleht|ajalehes]] [[Morning Star (ajaleht)|Morning Star]] [[Gene Chandler]]i usutlus “Pungi [[protest]]”, kus "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “Rock“Rokk on samasugune reageering arenenud [[kapitalism]]ile, nagu [[bluus]] oli [[orjus]]ele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne [[tsivilisatsioon]]i tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest [[isikukultus]]e, [[võõrandumine|võõrandumise]], jäljendamise, paigaltammumise ja [[kodanlus|kodanlik]]u mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus [[riik|riigis]]. “Selle [[muusikažanr|žanri]] kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud [[alternatiiv]]i kui [[anarhia]]t,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes Morning Star.
 
== Vaata ka ==
* [[Anarho-skinheadidskinheedid]]
* [[Eesti punk]]
* [[Punklaulupidu]]
22. rida:
* [[Mosh]]
* [[Punkfilm]]
* ''[[Punk rock]]''
* [[Rockerid]]
* [[Teddyboyd]]
* [[USA punk]]
* [[Subkultuur]]
* ''[[Ska-punk]]''
 
== Välislingid ==