Meremeestekodu: erinevus redaktsioonide vahel

Meremeestekodu ülesanded olid registreerida kaubalaevadel teenivaid eesti meremehi, toimetada meremeeste peale- ja mahamunsterdamist, anda teateid meremeeste kohta ametiasutistele, laevaperemeestele ja laevajuhtidele, muretseda meremeestele peavarju sadamais ning anda abi ja toetust nii neile kui ka nende leskedele, asutada [[raamatukogu]]sid lugemislaudadega, korraldada kursusi ja loenguid, toimetada vahetalitust meremeeeste palkamisel jne.

 

 

Veebruaris 1933 oli Eestis [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] andmeil 7169 meremeest, neist sama aasta juulis tööl 2072, neist kaugesõidu kapteneid 177 (108 tööl), kaugesõidu tüürimehi 175 (96), ligisõidu tüürimehi 86 (36), kippareid 245 (116), 1.–3. järgu meistreid 131 (94), assistente 132 (72), pootsmanne 203 (58), puuseppi 61 (13), vanemaid madruseid 1020 (300), nooremaid madruseid 1300 (303), laevapoisse 625 (304), 1. järgu kütjaid 431 (119), 2. järgu kütjaid 500 (87.)<ref>Kaks kolmandikku meremeestest tööta. Hommikleht, 5. september 1933, nr 22, lk 3</ref> 1938. aastal oli Eestis 2500–2800 meremeest.<ref>Eesti meremehe tänapäev. Rahvaleht, 9. jaanuar 1939, nr 7, lk 4</ref>