Ernst Gustav Kühnert: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Kühnert oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte, kes tegeles lisaks uute hoonete projekteerimisele aktiivselt ka [[Tallinna vanalinn]]a ehitiste renoveerimisega ning avaldas ka erialaseid kirjutisi.
 
Tema varasema perioodi ehitistes on [[Karin Hallas-Murula]] sõnul tunda Kühnerti kiindumust tollal moodsasse [[neobiedermeieruusbiidermeier]]isse ningja [[neobarokkuusbarokk]]i: majad Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja [[Tatari tänav|Tatari 1]] (1921), [[Eestimaa Kinnitus Aktsiaselts]]i maja [[Pikk tänav#Pikk 4, 6, 8|Pikk 4/6/8]] (1920–1921) jt).{{lisa viide}} 1930. aastate alguses katsetas Kühnert [[funktsionalism]]iga, mille parimaks tõenduseks on Rakvere saksa koolimaja (1931, nüüd polikliinik).{{lisa viide}}
 
Vanemate majade renoveerimisel Tallinna vanalinnas oli tema esimeseks projektiks [[Olevi gild#Olevi gildi hoone|Olevi gildi hoone]] (Pikk 24/26) ümberehitus (1921–1922).{{lisa viide}} Kühnert on restaureerinud vanu ja projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt).{{lisa viide}} Ta on panustanud ka linnaplaneerimisse. Koos [[Robert Natus]]ega koostas ta aastatel 1924–1925 [[Merivälja]] aedlinna planeeringu, 1926–1927 [[Nõmme]] laiendusplaani ja 1932. aastal [[Klooga aedlinn]]a plaani.{{lisa viide}}
18. rida:
{{Vaata|Süda tänava hõlmikpuu}}
 
Ajalehe [[Vaba Maa]] 23. augusti 1930. aasta väljaandes avaldati Ernst Gustav Kühnerti kirjutis: "Imepuu" Viruväravamäel. Ernst Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu [[Ginkgo biloba]], mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Üks neist istutati H. Walkeri poolt Viruväravamäele ja teine Ernst Kühnerti poolt Kühnerti parki - Vana-Pärnu mnt 19 (hiljem Süda tn 2).<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19300823&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA---------- Waba Maa], nr. 196, 23. august 1930, lk 7, ''[2017, märts 10]''</ref>
 
Toetudes E. Kühnertile ja E.Viirokile (1932) jt võib väita, et see puu oli H.Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. E. Viiroki andmete kohaselt öelnud E. Kühnert talle (ilmselt 1928. aastal), et puud olla toodud 30 aastat tagasi.(Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)
 
Kühnertite aed Tallinnas oli tol ajal tuntumaid aedu, kus tegeleti mitmete ilupuude kasvatamisega. 1913. aastal otsustati tollast Ahju tn pikendada ja E. Kühnertilt osteti seks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu mntmaantee ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal.(Viirok, 1932; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)
 
==Viited==