Kadrioru park: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
PResümee puudub |
||
14. rida:
Käidavaim koht pargis on [[Luigetiik]] ja selle ümbrus. Luigetiigi kõrval asub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tallinn)|F. R. Kreutzwaldi monument]]. Koidula 12a asub Eesti tuntud kirjaniku [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A. H. Tammsaare muuseum]]. [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tallinn)|F. R. Kreutzwaldi monumendi]] taga asub muuseum [[Miia-Milla-Manda (muuseum)|Miia-Milla-Manda]] koos laste [[mänguväljak]]uga.
Algselt oli Luigetiigi juures teisel pool tänavat jääva tiheda kõrghaljastusega pargi asemel itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli algselt kavandatud väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed. [[1722]]. aastal istutasid sõdurid parki 550 puud. Pargi kiire kujundamise huvides praktiseeriti tollal edukalt täiskasvanud puude ümberistutamist. Osa puudest, eelkõige [[Harilik hobukastan|hobukastanid]], kavatseti hiljem Peterburi aedadesse üle viia, kuid Peeter I surma järel see ununes ning hobukastanid jäidki Kadriorgu. Selles pargi osas asub
Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viiva promenaadi äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Kõrvuti asuvate lossi külalistemaja ja pargipaviljoni ruumides asuvad praegu [[Eesti Kunstimuuseum]]i restaureerimistöökojad. Roheline aas 3 asub 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk [[kastellaan]]ile ehitatud
[[Kadrioru loss]]i väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ja jääkelder. Restaureeritud köögihoones on koha leidnud kunstikoguja [[Johannes Mikkeli]]i kunstikollektsiooni tutvustav muuseum. Üle tee on [[Peeter I majamuuseum]] – hoone, mis tänapäeval esindab ainsana [[Eesti arhitektuur]]is 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu [[ehitusmälestis]]ena eriti väärtuslik.
| |||