Heimatstiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Building of Estonian Students' Society.jpg|pisi|EÜS-i maja Tartus ([[Georg Hellat]], 1902).]]
[[Pilt:Kastani 1, Tartu - 3.jpg|pisi|Neobaltia konvendihoone ([[W. v. Engelhardt]], 1903).]]
[[Pilt:Seene 8-2.jpg|pisi|Esimese Eestis õppinud arhitekti [[Robert Natus]]e kodu Tallinnas, Seene 8 (1927).]]
'''Heimatstiil''' on [[Saksamaa]]l [[19. sajand]]i lõpul väljakujunenud [[arhitektuuristiil]], mille tippaeg oli 1885–1910. Heimatstiil sündis reaktsioonina valitsevale [[neogootiuusgooti stiil|neogootikaleuusgootikale]], [[neorenessanssuusrenessanss|neorenessansileuusrenessansile]] ja [[neobarokkuusbarokk|neobarokileuusbarokile]]; mujal Euroopas kujunes sarnaselt [[juugend]] ehk ''art nouveau''.<ref>H. Baier "Stilkunde" Leipzig, 1984, lk 222. ''Cit. via'': M. Eimre "Heimatkunst Tartu arhitektuuris" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 96–103</ref>
 
Valitses püüd muuta inimese elukeskkonda uute materjalide ja paindliku ruumijaotusega, lähtudes loodusest, idealiseeritud maaelust ja [[rahvakunst]]ist. Ehitati loodusse sulanduvaid aiaga [[villa]]sid, kus esimesel korrusel paiknesid vestibüüli ümber eluruumid, teisel korrusel magamistoad. Väliskujunduses kasutati tornikesi, erikujulisi [[viil (arhitektuur)|viil]]usid, [[erker]]eid jt ehiselemente.<ref name="Eimre">M. Eimre "Heimatkunst Tartu arhitektuuris" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 96–103</ref>