Redaktsioon: 22. september 2016, kell 17:29 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 373 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. september 2017, kell 12:24 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: '''Jelgava''' ({{Audio\|Lv-Jelgava.ogg\|läti}}) ([[eesti keel\|eesti ajal.]] ''Miitavi'', [[saksa keel\|saksa]] ''Mitau, Mittau'') on linn (aastast [[1573]]) [[Läti]]s [[Zemgale]]s [[Lielupe]] keskjooksul. Linn on [[1. järgu haldusüksus]], millel on rajooniga samane staatus, – keskalluvusega linn (''republikas pilsēta''). TaSee on [[Zemgale]] ajalooline keskus. Arvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Jelgava elanikest [[lätlased\|lätlasi]] 55,7%, [[venelased\|venelasi]] 28,9%, [[valgevenelased\|valgevenelasi]] 5,6%, [[ukrainlased\|ukrainlasi]] 2,8%, [[poolakad\|poolakaid]] 2,0%, [[mustlased\|mustlasi]] 1,6%, [[leedulased\|leedulasi]] 1,4% ja teistest rahvustest inimesi 2,0%. 28. rida: Miitavi linn kujunes [[1266]]. aastal [[Liivimaa ordu]] [[Liivi ordu maameister\|maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i asutatud Lielupe jõe ja selle kõrvalharu Driksa poolt moodustatud saarele ehitatud [[Miitavi ordulinnus]]e ümber. Miitavi ordulinnus kujunes seejärel Liivi ordu maameistri ja [[Miitavi komtuur]]ide [[residents]]iks. Liivimaa ordu lagunemise järel [[16. sajand]]il oli Miitavi [[Kuramaa hertsogiriik\|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinn ja [[Kuramaa hertsog]]i residents. Linnale andis linnaõigused hertsog [[Friedrich Kettler]] [[1617]]. aastal. Linnavalitsus – [[Jelgava raad]], koosnes kahest [[bürgermeister\|bürgermeistrist]], kes vaheldumisi, üle kahe aasta täitsid linnapea ülesandeid, janing kahest [[kohtufoogt]]ist ~~ning~~ja 8 [[raehärra]]st. [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)\|Poola-Rootsi sõdade]] ajal vallutasid Rootsi väed kuningas [[Gustav II Adolf]] linna [[1621]]. ja [[1623]]. aastal. 42. rida: Kuramaa liitmise järel [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigiga]] 1795. aastal nimetati Miitavi [[Kuramaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]aks. Jelgavas asuvad [[Vene õigeusu kirik]]u algselt [[1778]]. aastal ehitatud ja aastatel [[1890]]–[[1892]] keiser [[Aleksander III]] annetatud ~~rahadega~~rahaga ümber ehitatud [[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]; [[Katoliku kirik\|roomakatoliku kiriku]] [[1906]]. aastal ehitatud [[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]; [[luteri usk\|luteri usu]] [[Jelgava Püha Kolmainu kirik]] ja [[Jelgava Püha Anna kirik]]. [[XIX sajand]]i lõpus rajati endise [[Ģintermuiža mõis]]a juurde psühhoneuroloogiahaigla. Pärast Läti iseseisvumist, laienes linna territoorium tunduvalt -– linna ~~maadega~~maaga liideti ~~mitmete~~mitme linna ümbritsenud ~~mõisade~~mõisa territooriumid -, sealhulgas ka [[Ozoli mõis]] ja selle [[Valdeka loss\|jahilossi]] ümbrus,. ==Vaata ka==

Jelgava: erinevus redaktsioonide vahel