Saksa Riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
110. rida:
[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]]. [[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]]. 27. veebruaril 1933 pandi [[Riigipäevahoone]] [[Riigipäevahoone süütamine|põlema]]. Hitleri pealekäimisel andis president [[Paul von Hindenburg]] välja [[Riigipäevahoone süütamise dekreet|Riigipäevahoone süütamise dekreedi]], mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid [[Saksa Riigipäeva valimised, 1933|Riigipäeva valimised]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga]], juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.
===Hitleri võimuletõus===
Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 [[Potsdam]]i Garnisonikirikus president [[Paul von Hindenburg]]i kohalolekul, kes oli ammu vajunud
{{Vaata|Kolmas Riik}}
===II maailmasõda===
| |||