Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati [[pommitaja]]te kirjeldamiseks. TollelTol ajal tundusid need kõrgel lendavad hävituslennukid kui peatumatu hävitusjõud ningja ohunaoht tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. [[Teine maailmasõda|Teisel maailmasõjal]] rünnati lennukitega linnu nagu [[Hamburg]] ja [[Tokyo]], kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga.<ref name="wmdref"/>
TavapärasteTavaliste pommide hävitusvõimekusthävitusjõudu ei anna võrreldagi [[aatompomm]]i hävitusvõimekusegahävitusjõuga, mis lõhkes [[Hiroshima]] kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning umbes 66 000 inimest said otsekohe surma. Aasta lõpuks oli [[kiiritus]]e mõju tõttu suurenenud hukkunute arv 140 000-ni. KülmasõjaKülma sõja ajal ehitasid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Nõukogude Liit]] ja teised suurriigid ehitasid tuhandeid [[tuumapomm]]e, [[rakett]]e ningja suurtükiväe laskemoonasidlaskemoona. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja biorelvi. Keemiarelvad sisaldasid spetsiaalseid vedelikke ningja gaase, mis lämmutasidlämmatasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.<ref name="wmdref"/>
[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Veel on olemas ka bioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viiruseidviirusi. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest, sest biorelva pole võimalik kiiresti tuvastada pärast relva kasutamist. On olemas vahendid, mis tuvastavad biorelva mõjuri, kuid need võtavad aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, sest nakkused vajavad aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud nakatanud ning alganud on haiguspuhang. Haiguspuhangu tekkimineteke on seega üheks tähtsaks tunnuseks, et kasutatud on biorelva.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Introduction to Biological Weapons |url=http://fas.org/biosecurity/resource/bioweapons.htm|accessdate=25. mai 2015}}</ref> Neid relvi kasutati rahvarohketesrahvarohketel aladesaladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva lihtne valmistada.<ref name="britannica">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>
