Preisimaa vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:20. sajand Saksamaal |
PResümee puudub |
||
86. rida:
Aastatel 1919–1932 valitses Preisimaad [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraatide]], [[Keskpartei (Saksamaa)|katoliiklike tsentristide]] ja [[Saksa Demokraatlik Partei|Saksa demokraatide]] koalitsioon; aastatel 1921–1925 oli koalitsioonivalitsusse kaasatud [[Saksa Rahvapartei]]. Erinevalt teistest Saksa Riigi osariikidest ei olnud demokraatlike parteide enamusvalitsus Preisimaal kunagi ohustatud. Vaatamata sellele saavutas [[Adolf Hitler]]i [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] (või natsipartei) üha suuremat mõju ja rahva toetust [[Ida-Preisimaa]]l ja mõnes tööstuspiirkonnas, eriti alama keskklassi seas.
Otto Braun, sotsiaaldemokraat Ida-Preisimaalt, teenis Preisi ministerpresidendina peaaegu pidevalt aastatel 1920–1932. Võimeka juhina rakendas ta koos oma siseministri [[Carl Severing]]iga mitmeid trendiloovaid reforme, mis olid ka mudeliks hilisemale [[Saksamaa]] Liitvabariigile. Näiteks võis Preisi ministerpresidendi ametist lahkuma sundida ainult siis, kui võimalikul järglasel oli "positiivne enamus". See idee, tuntud kui [[konstruktiivne umbusaldushääletus]], viidi üle Saksamaa Liitvabariigi [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|
=== 1932: Preisi riigipööre ===
100. rida:
{{vaata|Machtergreifung}}
30. jaanuaril 1933 nimetati Hitler [[Saksamaa kantsler]]iks. Tehingu osana nimetati Papen ametlikult Preisimaa ministerpresidendiks lisaks tema rollile [[Saksamaa asekantsler]]ina.
Neli nädalat hiljem (27. veebruaril 1933) pandi [[Riigipäevahoone]] [[Riigipäevahoone süütamine|põlema]]. Hitleri pealekäimisel andis president [[Paul von Hindenburg]] välja [[Riigipäevahoone süütamise dekreet|Riigipäevahoone süütamise dekreedi]], mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid [[Saksa Riigipäeva valimised, 1933|Riigipäeva valimised]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga]], juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.
Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 [[Potsdam]]i Garnisonikirikus president [[Paul von Hindenburg]]i kohalolekul, kes oli ammu vajunud
Aprillis 1933 külastas Papen [[Vatikan]]i. Natsid kasutasid seda ära ja nimetasid Göringi tema asemele. Selle aktiga sai Hitler otsustavalt võtta võimu Saksamaal, kuna talle allus nüüd kogu Preisi valitsusaparaat, sealhulgas politsei. Aastaks 1934 olid peaaegu kõik Preisi ministeeriumid ühendatud vastavate riigi ministeeriumidega.
| |||