Erinevus lehekülje "Euroopa hümn" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
P
[[Pilt:Ninth Symphony original.png|pisi|Lehekülg Beethoveni käsikirjast]]
 
"'''Ood rõõmule'''" ([[saksa keel]]es "''Ode an die Freude''") on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Euroopa Nõukogu]] hümn. Samas peavad mõlemad institutsioonid seda mütoloogilise hõnguga pooleldi nüüdisaegset heliteost ka kogu Euroopa hümniks. Hümni muusika põhineb [[Ludwig van Beethoven]]i [[1823]]. aastal komponeeritud 9. sümfoonia viimasel osal ning seda esitatakse mõlema organisatsiooni ametlikel sündmustel.
 
{{ heli
 
===Saamislugu===
[[Friedrich Schiller]] kirjutas poeemi "Rõõmule" (''"An die Freude''") aastal [[1785]] "inimestevahelise sõpruse" tähistamiseks.<ref name="YmG8w" /> Hiljem suhtus poeet luuletusse aga põlglikult ning heitis selle kõrvale kui selle kirjutamise ajastule tüüpilise "halva maitse" näite.<ref name="LMyC1" /> Pärast Schilleri surma said luuletuse tekstist aga sõnad Beethoveni 9. sümfoonia kooriosalekooriosa sõnad.
 
===Kasutuselevõtt===
Helilooja [[Herbert von Karajan]]il paluti kirjutada kolm instrumentaalset orkestreeringut – sooloklaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Lisaks dirigeeris Karajan ise ametliku lindistuse jaoks tehtud ettekannet. Karajan tegi partituuris ka omad muudatused, mis puudutasid peamiselt just teose tempot.
 
Hümn avalikustati suure teabekampaaniaga [[1972]]. aasta [[Euroopa päev]]al. [[1985]]. aastal võeti hümn riigipeade ja valitsuste poolt tarvitusele [[Euroopa Ühendus]]e (aastast [[1993]] Euroopa Liidu) hümnina. Euroopa hümn ei ole mõeldud liikmesriikide riigihümne asendama, vaid pigem tähistama kõikide riikide ühiseid väärtusi ningja nende "ühinemist mitmekesisuses" (viitega Euroopa Liidu motole, milleks on "Ühinenud mitmekesisuses"). See väljendab ühinenud Euroopa ideaale: vabadust, rahu ja ühtsust.<ref name="eJs52" />
 
===Hiljutised sündmused===
Hümn plaaniti lisada koos teiste [[Euroopa sümbolid|Euroopa sümbolitega]] ka [[Euroopa põhiseaduse leping]]usse, kuid kuna seda lepingut ei ratifitseeritud, siis asendati see [[Lissaboni leping]]uga. Seal aga ei ole mingeid viiteid liidu sümbolitele.<ref name="Parl use" /> Lepingule lisati deklaratsioon, millega kuusteist liikmesriiki siiski välja pakutud sümboleid formaalselt tunnustasid.<ref name="lisbon-symbols-declaration" /> Vastusena sellele otsustas ka [[Euroopa Parlament]] hümni ametlikel sündmustel rohkem kasutada.<ref name="Parl use" /> [[2008]]. aasta oktoobris muutis parlament oma protseduurireegleid nii, et hümni tuli mängida valimistele järgneval uue parlamendi töö alustamisel ningja enne ametlikke istungeid.<ref name="ptveL" />
 
==Kasutamine==
[[File:Friedrich schiller.jpg|thumb|200px|[[Friedrich Schiller]] kirjutas ''"An die Freude''", millest sai Beethoveni heliteose alus. Kuna ühte Euroopa Liidu keelt ei soovitud teistest kõrgemale seada, jäeti Euroopa hümnist saksakeelsed sõnad välja.]]
Koos teiste [[Euroopa sümbol]]itega propageeritakse ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu hümni "Ood rõõmule" kui kogu Euroopa sümbolit. Hümni kasutatakse Euroopa päeval, lepingute allkirjastamisel ja teistelmuudel ametlikel sündmustelpuhkudel. Lisaks neile institutsioonidele püüab ka Euroopa Parlament hümni rohkem kasutada. Seda eriti pealepärast seda, kui aastatel 2007–2009 Euroopa Parlamendi president olnud [[Hans-Gert Pöttering]] käis visiidil [[Iisrael]]is, kus mängiti sel puhul Euroopa hümni: president tundis end sellest liigutatuna ja ta soovis näha, et hümni ka Euroopas sagedamini kasutataks.<ref name="Parl use" />
 
Enne kui [[Kosovo]] enda hümni kasutusele võttis, kasutati [[2008]]. aastal hümnina Euroopa hümni. Muuhulgas mängiti seda ka samal aastal toimunud riigi iseseisvuse väljakuulutamisel: tunnustades Euroopa Liidu rolli riigi iseseisvumisel.<ref name="tAK8Q" />
 
[[2007]]. aastal toimunud Lissaboni lepingu allkirjastamise tseremoonial esitati Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide esindajatele ka Euroopa hümni, kuid seda tavapärasest erinevamalttavapäratult: selle kandsid ette 26 [[Portugal]]i last, esitades ka teose algseid saksakeelseid sõnu.<ref name="uBSdE" />
 
[[1992. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1992. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] kasutas hümni [[SRÜ|Sõltumatute Riikide Ühendus]]e jalgpallikoondis.
 
==Mitteametlikud sõnad==
Kuna Euroopa Liidu asjaajamises on kasutusel suur hulk erinevaidpalju keeli, on hümn ilma sõnadeta ning Schilleri kirjutatud saksakeelsetel sõnadel, mille põhjal Beethoven oma sümfoonia lõi, on vaid mitteametlik staatus. Sellest hoolimata lauldakse hümni ajal sageli just neid sõnu. Samas kasutatakse erinevatelvähem vähemtähtsateltähtsatel üritustel ka teistesse keeltesse tõlgitud sõnu.
 
[[Prantsusmaa]]l tunti erinevaid variatsioone Beethoveni "Oodist rõõmule" ammu enne Euroopa Liidu loomist. Neist mitmed on ka trükis avaldatud, sealhulgas libretistilibretist Maurice Bouchori (1855–1929) variatsioon ''"Hymne à l'universelle humanité''", mis lisas mitu värssi varem ilmunud Jean Ruault' versioonile. See ning Maurice Bouchori ja Julien Thiersot' koostöös valminud "Hümn tulevikule" (''"Hymne des temps futurs''") on ilmunud sealsetes põhikoolides väga levinud muusikaraamatusmuusikaõpikus ''"Chants populaires pour les écoles''".<ref name="0tN5o" /> Just seda tõlgendust esitavad koolikoorid Euroopaga seotud üritustel. Veel on teada ka [[Katoliiklus|katoliiklasest]] kirjaniku Joseph Folliet' (1903–1972) tõlgendus.
 
Tänu oma neutraalsusele ja ajaloolisele taustale on kõige laialdasemalt tunnustatud Austria helilooja Peter Rolandi kirjutatud ladinakeelsete sõnadega tõlgendus.
128 449

muudatust