Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
42. rida:
Esisiini kasutati kõikides Intel [[Intel Atom|Atom]], [[Celeron]], [[Pentium]], [[Core 2]] ja [[Xeon]] protsessorite mudelites aastani 2008. Esialgu oli esisiin keskmiseks osaks kõikide süsteemi seadmete ühendamiseks protsessoriga.
 
Selle tehnoloogia negatiivseks küljeks oligi aga see, et liiga palju andmeid üritatakse saata läbi ühe siini. Aastate jooksul muutusid protsessorid aga võimekamateks ja enam ei suutnud esisiin andmete edastamisega hakkama saada. Siit tulidki bäljavälja uued tehnoloogiad: AMD HyperTRansport ja Inteli DMI 2.0 või QPI. Need seadmed ei kasuta enam põhjasilda, et suhelda Sisend- Väljund kontrolleriga, Lõunasillaga ja muude komponentidega, vaid luuakse otsene ühendus. Niimodi kaotatakse koormus esisiinilt ja jaotatakse see laiali.
 
Tänapäeval on protsessorid arenenud nii kaugele, et mälu kontrollerid on protsessorisse endasse sisse ehitatud, mille tõttu saab HyperTransport või QPI midagi muud effektiivsemalt teha.
51. rida:
8 B x 100 MHz x 4/tsükkel = 3200 MB/s
 
Andmehulga edastus ühe tsükli kohta sõltub kasutatavast tehnoloogiast. [[GTL+]] edastab ühe andmehulga ühe tsükli kohta, EV6 2 andmehulka tsükklitsükli kohta ja AGTL 4 andmehulka tsükli kohta.
 
Paljud tootjad avaldavad esisiinide kiiruseid megahertsides, kuid turundusmaterjalid esitavad esisiini kiirust kui tõhusa signalisatsiooni määrana (MT/s). Näiteks kui emaplaadi või protsessori siin töötab kiirusel 200 MHz ja teeb 4 andmeedastust tsükli kohta, siis esisiini määr on 800 MT/s.