Endotsütoos: erinevus redaktsioonide vahel

'''Endotsütoos''' on väliskeskkonnast [[vesiikul|transportvesiikulite]] abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab [[rakumembraan|plasmamembraanist]] koosneva [[vesiikul|vesiikuli]] moodustumise ehk [[endosoomiendosoom]]i, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. [[Makromolekulaarsed ained]] ei läbi passiivselt [[hüdrofoobsus|hüdrofoobset]] [[rakumembraan|plasmamembraani]] ning peavad seetõttu kasutama [[endotsütoos|endotsütoosi]]. Mõiste võttis kasutusele 1963. aastal Christian de Duve.<ref name="Geoffrey M." /> Endotsütoosile vastupidine protsess on [[eksotsütoos]].

[[Fagotsütoos]] esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja [[mikroorganismid|mikroorganismide]] [[fagotsütoos|fagotsüteerimisele]] ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud [[makrofaagid]] ehk suur-õgirakud ning [[neutrofiilid]] ehk vere [[leukotsüüt|valgelibled]], mis suuri võõrkehi „alla neelates“ moodustavad [[fagosoomifagosoom]]i. Fagosoomiga interakteerudes moodustab [[lüsosoom]] [[fagolüsosoomifagolüsosoom]]i. Paljudele ainuraksetele loomadele on [[fagotsütoos]] ainus toitumisviis. <ref name="Geoffrey M." />

#Retseptorseoseline selektiivne endotsütoos. Kõigepealt seondub [[makromolekul]] [[rakumebraanrakumembraan|rakumembraanis]] paikneva [[retseptor|retseptoriga]] ning seejärel retseptor-ligandi kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ning moodustub transportvesiikul. Sellel on kaks mehhanismi:

##Klatriinisõltuv endotsütoos. Selle mehhanismi puhul on retseptorid kogunenud [[rakumembraan|plasmamembraani]] teatud piirkonda, mida nimetatakse kaetud lohuks (''coated-pit''). Kaetud vesiikuli (''coated vesicle'') moodustumisel osaleb valk [[dünamiin]]. [[Vesiikul]] kaetakse klatriiniga[[klatriin]]iga, et toimuks suunatud liikumine [[Golgi kompleksikompleks]]i ja endosoomide vahel. Kui vesiikul on ühinenud endosoomiga, siis saadetakse klatriin raku välismembraani tagasi.<ref name="EE" /> Seda tüüpi endotsütoosi kasutavad kõik [[eukarüoodid|eukarüootsed rakud]], et omastada vajalikke toitaineid ja signaalmolekule. Samuti eemaldatakse selle mehhanismi abil väliskeskkonnast potentsiaalselt kahjulikke ühendeid. Näiteks sisenevad rakkudesse madala tihedusega lipoproteiinid (LDL), mis sisaldavad [[kolesteroolikolesterool]]i, transferriini[[transferriin]]i jt. ühendidühendeid. LDL retseptori puudumine põhjustab [[hüperlipideemiat]], mis põhjustab [[kolesterool|kolesterooli]] kuhjumist organismis ning [[ateroskleroosiateroskleroos]]i.<ref name="Geoffrey M." />

##Kaveoliinisõltuv endotsütoos. Kaveoliinid on valgud, mis vastutavad, et kaveoolide pealt toimuks seostumine kolesterooliga. Kaveoolid on suhtelisedsuhteliselt stabiilsed 50–80 nm laiused raku membraani sissesopistused, mis on retseptoriteks spetsiifilistele molekulidele, näiteks kõrge tihedusega lipoproteiinidele (HDL). Imetajates ekspresseeritakse 3 erinevat kaveoliini valku.<ref name="Geoffrey M." />

Kõigepealt toimub väliskeskkonnast endotsütoosi teel vesiikuli moodustumine, mis ühineb [[varajane endosoom|varajase endosoomiga]]. Seal eemaldatakse spetsiifilised retseptorid, mis transporditakse tagasi [[rakumembraan|plasmamembraani]] koostisse. Varajased endosoomid muutuvad ajamöödudesaja möödudes [[hiline endosoom|hilisteks endosoomideks]], kuhu transporditakse trans-Golgi kompleksist ka happelisi hüdrolüüse. Viimati nimetatud transpordiks on vajalik [[mannoos-6-fosfaat retseptor]], mis eemaldub hilises endosoomis ning liigub hiljem tagasi [[Golgi kompleks|Golgi kompleksi]]. Hilised endosoomid muutuvad lüsosoomideks, kus algab ainete degradeerimine ehk lahustumine.

Endosoomide küpsemisel mängib rolli pH langus ehk hapestumine, mida reguleerivad ATP-sõltuvad prootonpumbad ja ioonkanalid[[ioonkanal]]id. Varajastes endosoomides on pH umbes 6,2 ning hilistes endosoomides on pH umbes 5,5.<ref name="Geoffrey M." />

*Rakkudevahelise suhtluse tagab eksotsütoos, mis on oluline immuunsüsteemis olevatele T-rakkudele. [[T-rakud]] ehk [[tappurrakud]] on võimelised identifitseeridaidentifitseerima organismile võõraid objekte, näiteks viirusi. T-rakud eritavad [[Tsütokiinid|tsütokiine]], mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku [[apoptoos|apoptoosiga]] ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad nakatunud rakule väga lähedale ning signaali toimel vabaneb T-rakkudest [[perforiinproteiin]], mis kaltsiumioonide toimel kinnitub sihtraku [[rakumembraan|plasmamembraanile]]. Selle tulemusena läheb rakk apoptoosi. <ref name="W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö." />

*[[Neuron]] ehk [[närvirakk]] on kohastunud närviimpulsside edasikandmiseks.<ref name="W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö." /> Teiste rakkudega on ta ühenduses signaalainete kaudu. Neuroni [[aksoniakson]]i terminaalis olevatest sünaptilistest vesiikulitest sekreteeritakse neurotransmittereid, mis kannavad närviimpulsi edasi postsünaptilisele rakule. <ref name="EE" />