Mati Karmin: erinevus redaktsioonide vahel

Mati Karmini enam kui 20 monumentaalskulptuuri ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on [[Charles Leroux|Charles Leroux’ mälestusmärk]] Tallinnas (1989), [[Estonia (laev)|parvlaev Estonia]] hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „[[Suudlevad tudengid (purskkaev)|Suudlevad tudengid]]” (1998), [[Jaan Tõnissoni monument]] (2001) ja [[Juri Lotmani monument]] (2007) Tartus, ratsamonument „[[Püha Jüri võitlus lohega]]” [[Tori]]s (2003) ning [[Marie Underi monument]] Tallinnas (2010).  

Karmini loomingu üks suurejoonelisemaid väljundeid on 1990. aastate lõpul alustatud [[Meremiin|meremiini]]-<nowiki/>projekt. Eesti põhjarannikul ningja saartel leidus pärast [[Nõukogude armee]] lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] aastaist. Kunstnik hakkas neist valmistama kaminakoldeid ningja mööbliesemeid. Viimastel aastatel on Mati Karmini suhe miinikestadega muutunud abstraheerivamaks. Sfäärilisi kujundeid on esitatud ruumiliste moodulitena kui universaalseid dekoratiivseid vorme<ref>Juta Kivimäe, Kunstimuuseum lennujaamas – skulptor

*[http://www.karmin.ee/index.php Mati Karmini kodulehekülgkoduleht]