Redaktsioon: 31. mai 2017, kell 16:45 redigeeri Kanejuku (arutelu \| kaastöö) 247 muudatust →‎Sümmeetriast graafis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. september 2017, kell 14:36 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
27. rida: Omavahel servipidi täielikult seostatud (naabertippudeks olevate) tippude alamhulk on [[Graafi klikk ja vöö\|''klikk'']] (joonisel 1, 2, 5). Omavahel ~~mitte-naabertippudeks~~mittenaabertippudeks olevate tippude alamhulgad, niisugused, mis on servipidi seotud teiste samasugustega, moodustavad ''aluseid''. (Esineb kahe- ja mitmealuselisi graafe.) Tippude (alam)hulka, mille omavaheline ümbervahetamine või -nummerdamine säilitab graafi [[struktuur]]i, kujutab endast [[automorfism]]ide transitiivsuspiirkonda, mida nimetatakse [[graafi orbiit\|orbiidiks]]. See käib ka servade kohta. (Orbiidist suvalise tipu või serva eemaldamisel saadud jääkgraafid on [[isomorfism\|isomorfsed]].) 34. rida: Graaf, mille kõikidel tippudel on võrdne arv ''k'' naabertippe, on ''[[regulaarne graaf\|regulaarne]]'', täpsemini ''k-valents- ehk astakregulaarne''. ''k''-valentsregulaarne graaf, mille iga naabertippude paar omab ''a'' ühist naabertippu ja iga ~~mitte-naabertippude~~mittenaabertippude paar ''b'' ühist naabertippu on ''[[regulaarne graaf\|tugevregulaarne]]''. Graaf, mille iga tipu kõik ~~mitte-naabertipud~~mittenaabertipud asuvad kaugusel ''d'', on ''[[regulaarne graaf\|d-distantsregulaarne]]''. Graaf, mille kõik tipud asuvad ringis (vöös) ümbermõõduga ''d'', on ''[[regulaarne graaf\|d-vööregulaarne]]''. 51. rida: Tippudest sümmeetrilist graafi, mille kõik servad kuuluvad ühte [[graafi orbiit\|orbiiti]] nimetatakse ''servadest sümmeetriliseks graafiks''. Graafi, mille kõik servad kuuluvad ühte ja kõik ~~„mitte-servad”~~„mitteservad” kuuluvad teise [[graafi orbiit\|orbiit]]i nimetatakse ''bisümmeetriliseks'' graafiks. Graafi sümmeetriaomadused omavad olulist tähendust [[graafi struktuur]]i määratlemisel. 61. rida: Graafi struktuur on määratletav tema [[graafi sümmeetria\|sümmeetriaomaduste]], [[graafi klikk ja vöö\|klikkide, vööde]] ja teiste [[struktuurisemiootika\|atribuutide]] põhjal. ==Kirjandus==▼ * A. Buldas, P. Laud, J. Villemson. 2003 ''Graafid''. Tartu, ISBN 9789949118182.▼ * F. Harary. 1972. ''Graph Theory''. Addisson-Wesley, ISBN 0201027879.▼ * A. Dharwadker, B. Pirzada. 2011. ''Graph Theory''. Amazon Books, ISBN 9781466254992.▼ * J.-T. Tevet. 2010. ''Graafide varjatud külgi''. Tallinn: S.E.R.R. ISBN 9789949213108▼ == Vaata ka == 90. rida ⟶ 84. rida: [[Graafi seosmaatriks]] ▲==Kirjandus== ▲ A. Buldas, P. Laud, J. Villemson. 2003 ''Graafid''. Tartu, ISBN 9789949118182. ▲* F. Harary. 1972. ''Graph Theory''. Addisson-Wesley, ISBN 0201027879. ▲* A. Dharwadker, B. Pirzada. 2011. ''Graph Theory''. Amazon Books, ISBN 9781466254992. ▲* J.-T. Tevet. 2010. ''Graafide varjatud külgi''. Tallinn: S.E.R.R. ISBN 9789949213108 [[Kategooria:Graafiteooria]]

Graaf: erinevus redaktsioonide vahel