Erinevus lehekülje "Sallivus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
(homoseksualistid->homoseksuaalsed inimesed)
P
{{See artikkel| räägib ühiskonna ja inimeste sallivusest; ökoloogiamõiste kohta vaata artiklit [[Tolerantsus (ökoloogia)]].}}
'''Sallivus''' ehk '''tolerantsus''' on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid [[arvamus]]i, [[uskumus]]i, [[hoiak]]uid, [[tava]]sid, [[kombed|kombeid]], [[ideoloogia]]id või [[kultuur]]e üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab [[austus]]t.
 
Eri [[kultuur]]ides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades jm. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksuaalsete inimeste, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste jne. Tuntud on idamaade [[religioon]]ide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist.
 
Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on ühiskonna sallivast suhtumisest mõningatesse [[korrarikkumine|korrarikkumistesse]] ja [[kuritegu]]desse. Sallivuse egiidi all on võimalik nõuda mittesekkumist olukordadesse, kus rikutakse mõne iseäraliku usutunnistuse või kultuuritraditsiooni raames inimeste põhilisi õigusi. VastupidiseltVastupidit sellele räägitakse näiteks [[täissallimatuse poliitika]]st ([[nulltolerants]]) [[narkootikum]]ide ja [[vägivald|vägivalla]] suhtes.
 
==Ajalugu==
==Sallivus filosoofias==
 
Filosoofias tuntakse sallimatu sallimise paradoksi, mis onsarnaneb väga sarnane [[patsifisti paradoks]]iga: kas tuleb sallida ühiskonda, mis on sallivuse suhtes sallimatu? Kas mitte ei aita sallimatu sallimine kaasa sallimatusele ja ei moondu sallimine seega ise sallimatuseks, kuna selle tulemuseks on suurem sallimatus? Kas poleks siis juba õigem ise sallimatuse üle kontrolli hoida, kui see delegeerida nendele, kes on sallimise suhtes sallimatud? Vastavalt problemaatilisusele sallivuse mõistmisel osutatakse, et sallimine on alati osaline või tinglik ning vajab konkreetse olukorraga täpsustamist. Puhas sallivus on [[ühiskonnafilosoofia]] vaatenurgast enamasti tühi mõiste.
 
[[Herbert Marcuse]] eristab progressiivset ja regressiivset sallivust ning väidab, et sallivus on alati suunatud teatud ideaalide täideviimisele ja sisaldab alati sallimatust ideaalide suhtes takistava suhtes, st on repressiivne. Progressiivne sallivus on selline sallivus, mis viib ühiskonda ideaalide poole, Marcuse järgi suurema ühiskondliku vabaduse poole, millega ta määratleb sallivuse just ühiskonnast lähtuvalt ega mitte üksikisikust. Progressiivsete muutuste sallimine õigustab tema jaoks teatud määral indiviidi represseerimist.
==Sallimatus kuritegevuse suhtes==
 
Sallimatus korrarikkumiste ja pisikuritegude suhtes sai aktuaalseks [[New York|New Yorg]]i linnapea John Lindsay poliitikas 901990. aastate lõpul. On vaieldav, kuidas tuleb mõista sallimatust [[kuritegevus]]e suhtes. Kahtlemata leidub tänapäeval olukordi, kus karistatakse süütuid, samuti on eri aegadel seadused lugenud kuritegelikeks asju, mida hiljem on peetud ohutuks, õigustatuks või isegi kohustuslikuks (nt mitmesugused poliitilised kuriteod, sh kehtiva korra õõnestamine). Argumendina kuritegevuse täieliku mitte-sallimise vastu kasutatakse kurjategija võimalikku paranemist ja hilisemat kasu ühiskonnale, mis omakorda sõltub sellest, kas kurjategija teeb edaspidi kuritegusid, mida tal on võimatu heastada. On tähelepanu juhitud ka sellele, et õigusriigis otsustab konkreetse [[kuritegu|kuriteo]] ja [[süü]] küsimuse [[kohus]] mitte inimeste salliv või sallimatu suhtumine, mistõttu pole kuritegevuse küsimus sallimisega otseselt seotud.
 
==Sallivuse küsimused Eestis==
123 146

muudatust