Urvaste kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→Urvaste kihelkonna mõisad: Lisatud ajaloo peatykk, kordab artikli "Urvaste vald" sama peatykki, kuna räägib enamasti kihelkonnast |
||
16. rida:
[[File:Atlas von Liefland 5.tif|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Võru kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]]
== Ajalugu ==
[[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] ala kuulus algselt [[Ugandi]] muinasmaakonda, hiljem [[Tartu piiskopkond]]a. Esimestena mainiti 1405. aastal [[Vaabina mõis|Vaabina]] ja [[Antsla mõis]]a, 1413. aastal nimetati ka [[Urvaste kirik]]ut. Liivi sõja järel jäi Urvaste kant Poola, 1625. aastast Rootsi võimu alla. Rootsi aja algul taastati sõdades hävinud kirik ning sinna saadeti esimene luteri pastor, soomlane [[Jacob Schomann]]. 1688. aastast on säilinud teade [[Urvaste köstrikool]]ist, kus õppis 25 poissi. Kihelkonnast eraldusid [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]] ja [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnad]].<ref name="aja">[http://www.urvaste.ee/?page=75&id=40 "Valla ajalugu"] Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)</ref>
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajast on teada lahing [[Uhtjärv]]e juures 17. juulil 1702. 1732 taastas [[pietism|pietistlik]] pastor J. Ch. Quandt köstrikooli, kus töötasid ka talurahvast pärit õpetajad Koljo Adam, Mango Hans ja Matsi Kärt. 1735. aastal tegutses kihelkonnas ka kolm [[mõisakool]]i. 1780. aastaks oli Urvastes 627 talu ja 60 [[popsikoht]]a ning kokku 8820 elanikku. 1836 osteti Urvastes päriseks esimene talu Võrumaal: Linnamäe mõisale kuulunud Murru talu. [[1840. aastate talurahvarahutused|1840. aastate talurahvarahutustes]] osales ka Urvaste kandi rahvas, kelle mõisteti 1842. aastal [[Vana-Antsla]]s toimunud [[sõjakohus|sõjakohtu]] istungil [[ihunuhtlus]]t. 1845–48 läks kihelkonnas [[õigeusk]]u 830 inimest; 1847 asutati [[Kassimõisa]] õigeusu kogudus, 1895 ehitati [[Kraavi]]le [[Püha Eliase kirik]].<ref name="aja" />
[[Eesti esimene üldlaulupidu|Eesti esimesel üldlaulupeol]] Tartus 1869. aastal osales ka Urvaste laulukoor, teisel laulupeol 1879. aastal tuli Vaabina orkester II kohale. 1877 loodi [[Eesti Aleksandri kool|Eesti Aleksandri kooli]] Urvaste abikomitee, 1884 [[karskusselts Koit]].<ref name="aja" />
10. aprillil 1918 [[Riia]]s toimunud maakoosolekul luges Vana-Antsla vallavanem [[Peeter Koemets]] ette Lõuna-Eesti vallavanemate märgukirja, milles nõuti iseseisvust ega soovitud liituda koosolekul välja pakutud [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigiga]]. Vabadussõja ainuke lahing Urvaste kandis toimus kihelkonna lõunatipus [[Saera]]s 20. märtsil 1919 [[Võrumaa kaitsepataljon]]i ja Nõukogude Venemaa vägede vahel. Seevastu vabaneti 1941. aastal kogu kihelkonnas ja Antsla vallas Nõukogude võimust juba enne Saksa armee saabumist, 1944. aastal augustis toimusid aga ägedad lahingud Punaarmeega. Teise maailmasõja järel 1944–53 tegutsesid [[Linnamäe (Sõmerpalu)|Linnamäe]]l metsavennad [[Juhan Huska]] juhtimisel.<ref name="aja" />
==Urvaste kihelkonna mõisad==
*[[Urvaste kirikumõis]] (''Urbs Pastorat'')
| |||