Clara Zetkin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Disambiguated: Reichstag → Riigipäev (Weimari vabariik) |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Clara Eissner õppis õpetajaks. Kuna [[Otto von Bismarck|Bismarck]] keelustas [[1878]] [[Saksamaa]]l sotsialistide tegevuse, läks ta elama [[Zürich]]isse ja [[1882]] [[Pariis]]i, kus osales [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] asutamises. Seal kohtus ta oma kahe poja isa vene [[revolutsionäär]]i [[Ossip Zetkin]]iga ja võttis tema perekonnanime. Hiljem ([[1899]]–[[1928]]) oli Clara Zetkin abielus näitleja [[Georg Friedrich Zundel]]iga.
Clara Zetkin naasis [[1891]]. aastal [[Saksamaa]]le ja andis välja [[marksism|marksistlikku]] ajalehte
Saksamaal oli ta aktiivne koos [[Rosa Luxemburg]]iga. Nad kritiseerisid koos [[revisionism]]i.
Zetkin on tuntud ka [[naisõiguslased|naisõiguslasena]]. Teda peetakse [[1910]]. aastal algatatud [[rahvusvaheline naistepäev|rahvusvahelise naistepäeva]] ametliku tähistamise algatajaks.
[[1921]]. aastal valiti ta Nõukogude Venemaal, [[Moskva]]s tegutseva ja [[NLKP|Venemaa kommunistliku partei]] poolt finantseeritava [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee|Täitevkomitee]] [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Presiidium|Presiidium]]i
Pärast [[Hitler]]i võimuletulekut [[1933]]. aastal keelustati [[Saksamaa Kommunistlik Partei]] ja Clara Zetkin läks jälle [[eksiil]]i, seekord [[Nõukogude Liit]]u. Ent juba järgmisel kuul ta haigestus ja suri 75-aastaselt.
22. rida:
=== Eesti keeles on ilmunud Clara Zetkinilt ===
*Lenin - maailma naistele. [[Tallinn]]:
*Lenin ja naisterahwa wabastamine. [[Leningrad]]: [[Eesti Kirjastuse Ühisus]], [[1925]].
*Wõitlus vabaduse ja rahu eest Wenemaal. [[Peterburi]]s: Eesti töörahwa kommuuna kultuura ja ariduse walitsus, [[1919]].
| |||