Araabia numbrid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
India matemaatikud leiutasid süsteemi 1. ja 4. sajandi vahel ja võeti araabia matemaatikute poolt omaks 9ndal sajandil. Uue [[Kümnendsüsteem|positsioonilise kümnendsüsteem]]<nowiki/>i populariseerimisel olid olulised [[Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī|Muḥammad ibn Mūsa al-Khwārizmī]] raamat "Hindu numbritega arvestamisest" (825) ja [[Abū al-Kindī|Al-Kindi]] raamat "Hindu numbrite kasutamise kohta" (830). Hiljem levis süsteem [[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskaja]] Euroopas.
Esimesed araabia numbrite kasutajad Euroopas olid juudi kaupmehed. Kas see ka siis teistele külge hakkas pole teada. Järgmiseks sissetoojaks või vähemalt kasutajaks oli prantsuse päriolu matemaatikust paavst [[Silvester II]] (999-1003). Järgmiseks kasutamiskohaks oli vist normannide [[Roger]]i õukond Sitsiilias. 1154. lasi Roger II araabia kartograafil [[Muḩammad al-Idrīsī]] koostada maailma kaardi. Al-Idris koostas ka [[Rogeri raamat]]u, kus andis olulist teavet rändajatele maade, teede, ajaloo ja etnograafia vallast. Araabia numbrite importijaks peetakse ka Araabias elanud itaallast, [[Firenze]] [[matemaatik]]ut [[Leonardo Fibonacci]]t (u 1170 – u 1250), kes kirjutas 1202 õpiku ''Liber Abaci''. Ta tõi Itaaliasse kaasa araabia suguharu [[mairebid]]<nowiki/>e numbrid ([[Gobari tsiffer|nn Gobari tsifrid]]) ja tutvustas neid Euroopa kaupmeestele. Algul keelati kohati kaubatehingute sooritamisel uute numbrite kasutamine ära, sest araabia numbrid võimaldasid mugavat "paberil arvutamist", mis tekitas umbusaldust, sest arvutamine polnud visuaalselt jälgitav. Alles 13. sajandil tekkinud kirjutamis- ja lugemisoskuse laiema leviku tõttu ei äratanud "paberil arvutamine" veel usaldust. [[Rooma number|Rooma numbritega]] opereeriti tavaliselt [[arvutuslaud|arvutuslauaga]], sest nendega "paberil arvutamine" oli ebamugav ja aeganõudev.<ref>Nick Murphy, 2005, TV-dokumentaal "The Story of 1"</ref> Üldisemalt kasutusele tulid araabia numbrid Euroopas alles 15. sajandil trükikunsti leiutamisega.
Numbrite kuju kujunes vastavalt kirjastiilidele - [[Villu Toots]]i järgi tuleb rangelt vahet teha [[klassitsistlik antiikva|klassitsistliku antiikva]] ja [[egiptien]]ni, egiptienni ja [[grotesk]]i jne numbrite [[kirjastiil|stiil]]i vahel.
| |||