Redaktsioon: 27. juuli 2017, kell 21:22 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. september 2017, kell 02:43 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
42. rida: Süüria iseseisvus seoses [[teine maailmasõda\|teise maailmasõjaga]]. Aastast [[1963]] on riigis [[totalitarism\|totalitaristlikult]] valitsenud [[araabia sotsialism]]i pooldav [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei]]. Aastal [[2011]] puhkesid Süürias [[araabia kevad]]ega seotud rahutused. Suveks 2011 kasvas neist välja [[Süüria kodusõda]] [[Süüria president\|president]] [[Bashshār al-Asad]]i valitsuse kukutamiseks. ==Loodus==▼ [[Pilt:Un-syria.png\|pisi\|Süüria kaart.]] ▲==Loodus== ===Pinnamood=== Suurema osa riigi territooriumist hõlmab edelast kirdesse madalduv (1000 meetri kõrguselt 250 meetrini) [[Süüria lavamaa]] – suure [[Saudi-Araabia kiltmaa]] põhjaosa. Lavamaalt kerkivad madalad [[mäemassiiv]]id ja [[mäeahelik\|-ahelik]]ud. 122. rida ⟶ 120. rida: ==Rahvastik== 94% rahvastikust on on araablased. Teistest araabia maadest sisserännanud ja nende järglased (peamiselt [[palestiinlased]]) moodustavad 3%, kurdid üle 3% ning armeenlased 1,5% rahvastikust. On ka [[tšerkessid\|tšerkesse]], [[assüürlased\|assüürlasi]], [[türklased\|türklasi]], [[turkmeenid\|turkmeene]], [[pärslased\|pärslasi]] ja [[juudid\|juute]]. Rahvastiku juurdekasv on kiire, 1980–1992 oli see 3,3% aastas.<ref name="Entsüklopeedia" /> 90% elanikkonnast on moslemid, neist 58% omakorda [[sunniidid]], 27% [[šiiidid]] ja 5% [[druusid]]. [[Kristlased\|Kristlasi]] on 10%.<ref name="Entsüklopeedia" /> 207. rida ⟶ 205. rida: Abbassiidide kalifaadi hiilgeaeg oli [[al-Mansur]]i (754–775), [[al-Mahdi]] (775–785), [[Hārūn ar-Rashīd]]i ja [[al-Mamun]]i (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli [[islami kultuur]]i ja teaduse õitseaeg. Kalifaadi õitseajaks oli [[8. sajand]]i teine pool kuni [[9. sajand]]i algus. [[Pilt:Fatimid Caliphate.PNG\|pisi\|200px\|Fatimiidide kalifaat <br/> aastal 960 -– rohelised ja oranžid alad <br/> aastal 1000 -– roheline, punane, sinine ja oranž <br/> 1050 -– sinine, punane ja oranž <br/> 1100 -– sinine]] [[9. sajand\|9.]] ja [[10. sajand]]il tekkisid Kalifaadi äärealadel iseseisvad riigid ja 9. sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku lööma. 10. sajandil see protsess kiirenes veelgi, seda tingis riigi liiga suur ulatus. 11.–12. sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast (või vähemalt poole) juba muslimid. Islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu [[al-Džazīra]] ([[Araabia poolsaar]]), [[al-Šām]] (tänapäeva Süüria, [[Palestiina]], [[Jordaania]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]]), [[Egiptus]], [[Iraak]], al-[[Magrib]] (Egiptusest lääne poole jääv [[Põhja-Aafrika]]), [[Andaluusia]] (Hispaania ja Portugal), [[Khurāsān]] ([[Iraan]] ja [[Kesk-Aasia]]) ja [[Sind]] ([[India]] lääneosa ja [[Pakistan]]). 227. rida ⟶ 225. rida: {{vaata\|Jeruusalemma kuningriik}}, ''[[Edessa krahvkond]], [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]], [[Ristisõdijate riigid]]'' [[Teine ristisõda]] kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui [[Edessa krahvkond]], üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast [[Esimene ristisõda\|Esimest ristisõda]], langes 1144. aastal [[Seldžukid\|Seldžuki]] päritolu [[Mosul]]i valitsejast [[Zengidi dünastia]] moslemite kätte. Tegemist oli esimese [[Ristisõdijate riigid\|ristisõdijate riigiga]], mis langes. Teise ristisõjaga oli tegemist esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad -– [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis VII]] ja [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)\|Konrad III]]. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa [[aadlik]]elt. Ristisõdijate väed said lüüa [[Seldžukid\|Seldžuk]]i türklaste poolt. Louis VII ja Konrad III jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski [[Jeruusalemm]]ani ning ründasid [[1148]], üsna lootusetus olukorras [[Damaskus]]t, mille oli vallutanud Zengi poeg ja järglane [[Nūr ad-Dīn]]. Kokkuvõttes aga oli Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. [[Nūr ad-Dīn]] taastas ainuvalitsemise [[Damaskus]]es ja [[Mosul]]is ning [[Sunniidid\|sunniitidest]] [[Zengidi dünastia]] konflikt [[Ismailiidid\|ismailiidest]] [[Fatimiidid\|Fatiimide dünastia]] valitsetud Fatimiidide kalifaadiga lõppes [[Egiptus]]e ja Süüria alade ühendamisega [[Saladin]]i onu [[Shirkuh]]i poolt, kes juhtis [[Seldžukid\|Seldžukkide]] vägesi.

Süüria: erinevus redaktsioonide vahel