|
'''Kognitiivne käitumisteraapia''' (ka '''kognitiivkäitumuslik teraapia''') (lühend '''KKT''') on on psühholoogiline sekkumine,<ref name=CBT>{{citation|vauthors=Beck JS|year=2011|title=Cognitive behavior therapy: Basics and beyond|edition=2nd|pages=19–20|location=New York, NY|publisher=The Guilford Press}}</ref> mida kõige laiemalt kasutatakse vaimsete häirete ravis.<ref name=ABCs>{{citation|title=The New ABCs: A Practitioner's Guide to Neuroscience-Informed Cognitive-Behavior Therapy|vauthors=Field TA, Beeson ET, Jones LK|year=2015|journal=Journal of Mental Health Counseling|volume=37|issue=3|pages=206–220|doi=10.17744/1040-2861-37.3.206|url=http://www.n-cbt.com/uploads/7/8/1/8/7818585/n-cbt_researchpacket_newabcsmanuscript_advancecopy.pdf}}</ref> Empiirilised uuringud näitavad, et KKT keskendub inimese nende toimetulekustrateegiate arendamisele, mis tegelevad olemasolevate probleemide lahendamisega ja muudab ebavajalikke mustreid kognitiivides (mõtted, uskumused ja hoiakud), käitumises ja emotsioonide reguleerimises.<ref name=CBT/><ref name=Benjamin>{{citation|title=History of cognitive-behavioral therapy in youth|vauthors=Benjamin CL, Puleo CM, Settipani CA, et al.|year=2011|journal=Child and Adolescent Psychiatric Clinics of North America|volume=20|issue=2|pages=179–189|pmid=21440849|pmc=3077930|doi=10.1016/j.chc.2011.01.011|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3077930/}}</ref> Algselt kavandati see teraapia kliinilise [[Depressioon|depressiooni]] raviks ja praegu kasutatakse seda erinevate vaimse tervise probleemide puhul.<ref>{{cite journal|vauthors=McKay D, Sookman D, Neziroglu F, Wilhelm S, Stein DJ, Kyrios M, Matthews K, Veale D|title=Efficacy of cognitive-behavioral therapy for obsessive-compulsive disorder.|journal=Psychiatry Research|date=28 February 2015|volume=225|issue=3|pages=236–246|pmid=25613661|doi=10.1016/j.psychres.2014.11.058}}</ref><ref>{{cite journal|vauthors=Zhu Z, Zhang L, Jiang J, et al.|title=Comparison of psychological placebo and waiting list control conditions in the assessment of cognitive behavioral therapy for the treatment of generalized anxiety disorder: a meta-analysis|journal=Shanghai archives of psychiatry|date=December 2014|volume=26|issue=6|pages=319–31|pmid=25642106|pmc=4311105|doi=10.11919/j.issn.1002-0829.214173}}</ref>
KKT mudel põhineb inimese käitumise ja [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivse psühholoogia]] põhiprintsiipide kombineerimisel.<ref name=CBT/> See erineb psühhoteraapia klassikalisest lähenemisest, kus terapeut otsib inimese käitumise tagant [[Alateadvus|alateadvuslikke]] tähendusi ja siis sõnastab diagnoosi. KKT on suunatud probleemile ja tegutsemisele, mis tähendab, et seda kasutatakse konkreetsete diagnoositud vaimse häire probleemide ravimiseks ja terapeudi roll on aidata kliendil leida ja praktiseerida efentiivseidefektiivseid strateegiat, et saavutada sõnastatud eesmärgid ja vähendada haiguse sümptomeid.<ref name=Schacter>{{citation|vauthors=Schacter DL, Gilbert DT, Wegner DM|year=2010|title=Psychology|edition=2nd|page=600|location=New York|publisher=Worth Pub}}</ref> KKT põhineb usul, et kognitiivsed moonutused ja ebakohane käitumine mängivad rolli vaimsete häirete arengus ja paranemises,<ref name=ABCs/> ning kui neid sümptomeid sellega seotud stressi saab vähendada õpetades inimesele uusi informatsiooni töötlemise oskuseid ja ja hakkamasaamise meetodeid.<ref name=Schacter/><ref>{{cite journal|vauthors=Brewin C|year=1996|title=Theoretical foundations of cognitive-behavioral therapy for anxiety and depression|journal=Annual Review of Psychology|volume=47|issue=|pages=33–57|doi=10.1146/annurev.psych.47.1.33|pmid=8624137}}</ref>
Üldjuhul KKT eeldab, et kui muuta ebakohast mõtlemist, siis muutub ka käitumine ja see mõjutab inimese psühholoogiat,<ref name="HassettAL">{{cite journal |doi = 10.1016/j.rdc.2009.05.003|title = Nonpharmacologic Treatment for Fibromyalgia: Patient Education, Cognitive-Behavioral Therapy, Relaxation Techniques, and Complementary and Alternative Medicine|year = 2009|last1 = Hassett|first1 = Afton L.|last2 = Gevirtz|first2 = Richard N.|journal = Rheumatic Disease Clinics of North America|volume = 35|issue = 2|pages = 393–407|pmid = 19647150|pmc = 2743408}}</ref> kuid viimati on leitud, et muutused toimuvad pigem ebakohases mõtlemises kui mõtlemises üldisemalt.<ref name="HayesSC">{{cite journal |doi = 10.1146/annurev-clinpsy-032210-104449|title = Open, Aware, and Active: Contextual Approaches as an Emerging Trend in the Behavioral and Cognitive Therapies|year = 2011|last1 = Hayes|first1 = Steven C.|last2 = Villatte|first2 = Matthieu|last3 = Levin|first3 = Michael|last4 = Hildebrandt|first4 = Mikaela|journal = Annual Review of Clinical Psychology|volume = 7|pages = 141–68|pmid = 21219193|issue=1}}</ref> Kognitiivse käitumisteraapia eesmärk pole diagnoosida inimest konkreetse haigusega, vaid vaadata inimest kui tervikut ja otsustada, mida on vaja korda teha. Põhietapid kognitiivses käitumisteraapias on järgmised:
|
