Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Rubinštein > Rubinstein |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[11. september]] [[1911]] [[Pärnu]] – [[15. august]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[laulja]] ([[bariton]]), [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] kauaaegne ooperisolist.
Talle anti [[Nõukogude Liidu rahvakunstnik]]u aunimetus. Lisaks oli ta paljude Eesti, Euroopa ja Nõukogude Liidu konkursside laureaat. [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (ETL) liige alates 1945.▼
Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis viiulit, tšellot ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris alguses tenorit, hiljem bassi (õp. [[Heinrich Meri]]). Enne konservatooriumisse õppima suundumist tegutses sama orkestri koosseisus ka kergemuusika palade esitajana. Pärast gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt. Seejärel suundus õppima Tallinna Konservatooriumi [[Aleksander Arder]]i lauluklassi, mille lõpetas 1938 ja kus hiljem töötas õppejõuna (1940–1990). Kuusiku diplomitöö oli roll [[Ruggero Leoncavallo]] ooperis [[Pajatsid]].▼
== Elulugu ==
Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77. eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938 võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus kuulata, ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et talle pärast teist vooru esikoht ka anti. Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. Estonia ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris ehk▼
▲Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai [[Pärnu Poeglaste
▲Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77. eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938 võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin [[Gioachino Rossini|Rossini]] ooperist "[[Sevilla habemeajaja]]". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus kuulata, ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et talle pärast teist vooru esikoht ka anti. Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. Estonia ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris ehk [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAM-is]].
Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka aktiivselt kammerlaulu, tema sagedased klaverisaatiad olid [[Tarsina Alango]] ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]; hiljem ka [[Peep Lassmann]]. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, [[Evald
Kuusiku lauluklassis on kõrgtasemelist laulukunsti omandanud mitmed noored lauljad, kellest on hiljem kasvanud Eesti ooperi kuldaja lauljatetuumik: [[Georg Ots]], [[Aino Külvand]], [[Ester Lepa]], [[Alice Roolaid]], [[Helgi Sallo]], [[Tõnu Bachmann]], [[Mihkel Sildos]], [[Leili Tammel]], [[Jelena Suik]], [[Leida Jürgens]], [[Endel Ani]], [[Eda Zahharova]], [[Raimund Alango]], [[Alice Roolaid]] jt.
Tiit Kuusik pidas ka mahukat muusikaarhiivi oma esinemispäevikute, märkmete, dokumentide, fotode, nootide jm esemetega, mille 1995. aastal tema poeg Kaido Kuusik [[Eesti Rahvusraamatukogu]]le kinkis.
▲Talle anti [[Nõukogude Liidu rahvakunstnik]]u aunimetus. Lisaks oli ta paljude Eesti, Euroopa ja Nõukogude Liidu konkursside laureaat. Eesti Teatriliidu (ETL) liige alates 1945.
1994. aastast korraldab [[Estonia Selts]] laulja auks [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus|Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust]], kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut. Estonia Seltsi juures tegutseb ka temanimeline fond (asutatud 1993), mille eesmärgiks on toetada lauluõppijaid ja korraldada laulukonkursse.▼
==Rolle==
Tiit Kuusik on loonud ooperis 46 rolli ja ühe rolli operetis; neist olulisemad:
* Silvio ([[Ruggero Leoncavallo]] – "[[Pajatsid]]")
* Renato ([[Giuseppe Verdi]] – "[[Maskiball (Verdi)|Maskiball]]")
* Giorgio Germont (Giuseppe Verdi – "[[Traviata]]")
* Toreador ([[Georges Bizet]] – "[[Carmen (ooper)|Carmen]]")
31. rida ⟶ 28. rida:
* Vürst Igor ([[Aleksandr Borodin]] – "[[Vürst Igor]]")
* Miller (Giuseppe Verdi – "[[Luisa Miller]]")
* Aetius (Giuseppe Verdi – "[[Attila (ooper)|Attila]]")
* Deemon ([[Anton Rubinstein]] – "[[Deemon (ooper)|Deemon]]")
* Tonio ([[Ruggero Leoncavallo]] – "
* Figaro ([[Gioachino Rossini]] – "[[Sevilla habemeajaja]]")
* Mephisto ([[Charles Gounod]] – "
* Vambo ([[Eugen Kapp]] – "Tasuleegid")
* Krahv ([[Gustav Ernesaks]] – "Tormide rand")
93. rida ⟶ 90. rida:
* Heino Pedusaar – Kive Estonia alusmüürist (2006)
* T.M.K. 8/1986 (intervjuu)
==Mälestuse jäädvustamine==
▲1994. aastast korraldab [[Estonia Selts]] laulja auks [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus|Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust]], kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut
Estonia Seltsi juures tegutseb ka temanimeline fond (asutatud 1993), mille eesmärgiks on toetada lauluõppijaid ja korraldada laulukonkursse.
==Välislingid==
| |||