Globaalne kodakondsus: erinevus redaktsioonide vahel

Hariduses kasutatakse seda terminit kõige sagedamini maailmavaade või väärtuste komplekti kirjeldamiseks, mille poole haridus on orienteeritud (vt näiteks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] peasekretäri juhitud ülemaailmse hariduse esimese algatuse prioriteedid).<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=http://www.unesco.org/new/en/gefi/home/?/220.htm|Pealkiri=UN Global education first Initiative|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Mõistet "globaalne ühiskond" kasutatakse mõnikord globaalsete uuringute jaoks, mis annavad õpilastele õppimise eesmärgid, et valmistada neid ette ülemaailmse kodakondsuse saavutamiseks (nt [[Pittsburghi Ülikool|Pittsburghi Ülikooli]] Globaalse Õpimiste Osakonnas).<ref>{{Netiviide|Autor=Pittsburgi Ülikool|URL=http://www.ucis.pitt.edu/global/node/483|Pealkiri=Global Society|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

10. detsembril 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 217A (III), mida tuntakse ka "Inimõiguste ülddeklaratsiooniks".<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=https://www.un.org/en/documents/udhr/history.shtml|Pealkiri=ÜRO inimõiguste deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Artiklis 1 öeldakse, et "kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdsena, väärikalt ja õigustega. Neile on antud mõistust ja südametunnistust ning nad peaksid tegutsema üksteise suhtes vendluse vaimus."<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=ÜRO Inimõigusete deklaratsioon 2|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>