Erinevus lehekülje "Globaalne kodakondsus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
=== Haridus ===
Hariduses kasutatakse seda terminit kõige sagedamini maailmavaade või väärtuste komplekti kirjeldamiseks, mille poole haridus on orienteeritud (vt näiteks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] peasekretäri juhitud ülemaailmse hariduse esimese algatuse prioriteedid).<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=http://www.unesco.org/new/en/gefi/home/?/220.htm|Pealkiri=UN Global education first Initiative|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Mõistet "globaalne ühiskond" kasutatakse mõnikord globaalsete uuringute jaoks, mis annavad õpilastele õppimise eesmärgid, et valmistada neid ette ülemaailmse kodakondsuse saavutamiseks (nt [[Pittsburghi Ülikool|Pittsburghi Ülikooli]] Globaalse Õpimiste Osakonnas).<ref>{{Netiviide|Autor=Pittsburgi Ülikool|URL=http://www.ucis.pitt.edu/global/node/483|Pealkiri=Global Society|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Aspektid ==
=== ÜRO Peaassamblees ===
[[Fail:Flag of the United Nations (1945-1947).svg|pisi|248x248px|[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] lipp]]
10. detsembril 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 217A (III), mida tuntakse ka "Inimõiguste ülddeklaratsiooniks".<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=https://www.un.org/en/documents/udhr/history.shtml|Pealkiri=ÜRO inimõiguste deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Artiklis 1 öeldakse, et "kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdsena, väärikalt ja õigustega. Neile on antud mõistust ja südametunnistust ning nad peaksid tegutsema üksteise suhtes vendluse vaimus."<ref>{{Netiviide|Autor=ÜRO|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=ÜRO Inimõigusete deklaratsioon 2|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Artiklis 2 sätestatakse, et "kõigil on õigus kõigile käesolevas deklaratsioonis sätestatud õigustele ja vabadustele, ilma igasuguse eristamiseta, nagu rass, nahavärvus, sugu, keel, religioon, poliitilised või muud arvamused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, omand, sünnitust või muud seisundit. Lisaks sellele ei tehta vahet selle riigi või territooriumi poliitilise, kohtualluvuse või rahvusvahelise staatuse alusel, kuhu inimene kuulub, olenemata sellest, kas ta on iseseisev, usalduslik või mitte-iseseisev.