Õun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maemees (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
25. rida:
Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud [[seemned]] külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude [[vääristamine|vääristamise]] äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada.<ref name="maailm"/>
 
Esimesed andmed õunapuude kultiveerimisest Anatoolias ja [[Mesopotaamia]] põhjaosas pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Hiinat ja Väike-Aasiat ühendavate pikkade [[kaubatee]]de kasutuselevõtmisel (kõige varem 3500 eKr) võtsid kaupmehed kaasa nii värskeid kui ka kuivatatud õunu, mis võimaldas mitmete õunapuuliikide levimist. Kaubateede kasutamine võimaldas areneda ka tänapäeval laialdaselt levitatud [[hübriid]]sel aed-õunapuul (''M. domestica''), kelle kõige tähtsam esivanem on tõenäoliselt Kesk-Aasias kasvav Sieversi õunapuu. Arvatavalt andsid oma osa ka idapoolida pool kasvavad [[ploomilehine õunapuu]] (''Malus × prunifolia''), [[ida-mariõunapuu]] (''M. baccata''), [[mandžuuria mariõunapuu]] (''M. baccata'') ja [[toringo õunapuu]] (''M. toringo''). Läänesuunalisel hübridiseerumisel andsid oletatavalt oma panuse ka mets-õunapuu ja ida-õunapuu.<ref name="apples"/>
 
Teadaolevalt tegelesid õunapuude kasvatamisega [[hetiidid]]. Aja jooksul levitati õunapuid kogu Mesopotaamiasse ja [[Egiptus|Egiptusse]]. 13. sajandil eKr, [[Ramses II]] ajal, hakati õunapuid kasvatama [[Niilus]]e [[delta]]s. [[Ramses III]] jagas õuntega täidetud korve [[Teeba (Egiptus)|Teeba]] [[preester|preestritele]].<ref name="antiq"/>