Suur Punane Laik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suur Punane Laik''' on [[antitsüklon]]iline keeristorm [[Jupiter|Jupiteril]]<ref name="Mystery" />. Tormi on pidevalt vaadeldud alates 1830. aastast<ref name="Spots" /> ja oletatavalt pärinevad varaseimad vaatlusandmed vahemikustaastatest 1665 kuni 17131665–1713. Kui sel ajal vaadeldi tõepoolest Suurt Punast Laiku, tähendab see, et torm on olnud olemas vähemalt 350 aastat. Laik on 40 000 km pikk, 14 000 km lai ja 8 km kõrge. Tuule kiirus selles on umbes 400 km/h<ref name="Data" />. Hiidplaneetidel pole ebatavaline selliste tormide tekkimine<ref name="GRS on Jupiter" />.

Näiteks omistataksomistatakse Suure Punase Laigu avastamine sageli [[Robert Hooke]]-'ile, kes kirjeldas Jupiteril paiknevat laiku mais 1664<ref name="Great" /><ref name="Spot" />, kuid see on kaheldav, sest Hooke-'i kirjeldatud torm asus põhjapoolkeral, aga Suur Punane Laik paikneb lõunapoolkeral<ref name="Oops" /><ref name="Big" />. 1665. aastal kirjeldas permanentsetpüsivat Jupiteri laiku [[Giovanni Cassini]]. Cassini kirjeldatud laiku jälgiti vahelduva eduga aastatel 1665–1713<ref name="Big" />, mil vaatlustesse tekkis 118-aastane paus ning seetõttu pole kindel, kas tegemist on ikka sama tormiga<ref name="Same" />.

2004. aastalaasta seisuga oli Suur Punane Laik saja aastaga kahanenud poole võrra. Praeguse tempoga kahanedes muutub torm 2040. aastaks ümmarguseks ning teadlased ei ole kindlad, kui kaua torm veel kestab või kas kahanemine viitab tormi vaibumisele. Suurt Punast Laiku on uuritud [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobiga]] ning 11. juulil 2017 pildistas seda 8000 km kauguselt [[kosmosesond]] [[Juno (kosmosesond)|Juno]]<ref name="Lähi" /><ref name="Complete" />.

Torm on ovaalse kujuga ning keerleb vastupäeva, tehes ühe tiiru ümber oma telje umbes kuue ööpäeva ehk 14 Jupiteri päevaga<ref name="Solved" />. Suure Punase Laigu laius on umbes 24-40000 000 – 40 000 kilomeetrit ning pikkus on 12-14000 000 – 14 000 kilomeetrit. See on piisavalt suur, et selle sisse mahuks umbes kaks-kolm Maad<ref name="Solved" />. Tormi pilved ulatuvad ümbritsevatest pilvedest kuni kaheksa kilomeetri kõrgusele.

Tormi infrapunamõõtmised on pikka aega viidanud sellele, et see on ümbritsevast keskkonnast jahedam, kuid hiljutised mõõtmiste tulemused on näitanud, et torm on ümbritsevast tegelikult soojem<ref name="Red Hot" />. Planeedi atmosfääri jälgimine tõestas 1966. aastal, et torm pöörleb vastupäeva, kuid lõplikult sai see kinnituse Voyageride möödalendudega. Tuule kiirus tormi servas on kuni 120 m/s (432 km/h), kuid see on hakanud aeglustuma, sest torm on stabiilselt kahanenud<ref name="Shrinking" />.