Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
190. rida:
 
Ungari kõrg[[aadel]] kutsus [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninga [[Carlo III (Naapoli kuningas)|Carlo III]], kes oli ainus Lajos I elusolev meessoost sugulane, ja kroonis ta aastal 1385 kui Károly II. Kuid leskkuninganna ja tema nõunikud korraldasid jälle vandenõu ning Károly II mõrvati aastal 1386. Raevunud rahvas korraldas rahutusi ning leskkuninganna ja Maria kaotasid palju toetajaid ja lõpuks võeti nad kinni ning lukustati torni. Leskkuninganna kägistati aastal 1387 ja varsti näitas Maria end Sigismundiga, kes krooniti Ungari kuningaks, omades aadli täielikku toetust.
[[File:Two-nat.Rep 1386-1434.png|pisi|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]], [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]], [[Saksa ordu]], Ungari kuningriigi, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]], [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] piirialad, 1386-1434]]
 
Sigismundist sai tugev kuningas, kes tegi palju parandusi Ungari õigussüsteemi ning renoveeris paleesid [[Buda]]s ja [[Visegrad]]is, tuues materjale Austriast ja Tšehhiast, soovides luua kõige luksuslikumaid ehitisi kogu [[Kesk-Euroopa]]s. Tema seadustes võib näha varajase [[merkantilism]]i jälgi, ja samuti tegi ta kõva tööd, et hoida aadel oma kontrolli all.
 
202. rida:
 
Sigismund pidi tegelema [[Hussiidid|Hussiitide]] liikumisega, religioosse reformistliku grupiga, mis tekkis Tšehhias, ja ta kutsus kokku [[Konstanzi kirikukogu]], kus teoloogist grupi asutaja [[Jan Hus]]i üle kohut peeti. Aastal 1419 päris Sigismund pärast oma venna [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]] surma [[Tšehhi kroon]]i, saades ametliku kontrolli kolme keskaegse riigi üle, kuid ta võitles [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]] kontrolli üle [[Hussiitide sõjad|Hussiitide sõdades]] (1419–1437) kuni rahulepinguni hussiitidega ja kroonimiseni aastal 1436. Aastal 1433 oli Sigismund paavsti poolt Saksa-Rooma keisriks kroonitud ja valitses kuni oma surmani aastal 1437, jättes pärijana maha oma ainsa tütre [[Luksemburgi Elizabeth|Elizabethi]] ja kelle abielu korraldati [[Austria hertsog]]i [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrechtiga]], kes hiljem samal aastal krooniti Ungari kuningaks nimega [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albert I]].
 
===Albert I valitsusaeg===
[[Habsburgid]]e dünastiast Albert I oli [[Ungari kuningas|Ungari]] ja [[Böömimaa kuningas]] [[1437]]–1439 ning ta valiti ka Saksa kuningaks [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-na, kuid juba 1439. aastal suri ta sõjakäigul [[Osmanite riik|osmanite]] vastu ning tema tiitlid ja troonid päris tema [[1440]]. aastal sündinud poeg [[Ladislaus Postumus]], kelle eestkostjaks sai tolle onu, [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsog]] (järgmise Austria hertsogina Friedrich V, järgmise Saksa-Rooma keisrina [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]).
88 928

muudatust