Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
102. rida:
István viis lõpuni Ungari kuningriigi rajamise, ta krooniti 1001. aastal kuningaks. 1028. aastal kaotas ta hõimuvürstide võimu, jaotas riigi [[komitaat]]ideks, mille eesotsas seisid kuninga määratud [[išpan]]id ehk komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks.
 
István I abiellus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Welfid]]e dünastiast [[Saksa-Rooma keiser]] (1002–1024) [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] õega Baieri Giselaga, mis tagas rahu Saksa-Rooma riigiga. [[Rooma katoliku kirik]] sai tugevat toetust Istvánilt, kes koos kristlike [[ungarlased|ungarlastega]] ja Saksa rüütlitega soovis kristliku kuningriigi loomist [[Kesk-Euroopa]]s. See oli tema, kes lõi Ungari raske ratsaväe, nagu oli näiteks Lääne-Euroopa suurvõimudel.
 
Pärast tema surma järgnes rahutuste periood ja konflikt ülemvõimu pärast kuningliku perekonna ja aadli vahel. Aastal 1051 püüdsid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed [[Ungari]]t vallutada, kuid said [[Vértesi mäed|Vértesi mägedes]] kaotuse osaliseks. Saksa-Rooma riigi väed jätkasid kaotustega; teine suur lahing toimus aastal 1052 [[Bratislava]] linna juures. Enne [[1052]]. aastat kukutati kuningas [[Samuel Aba]] poolt [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] toetaja [[Péter Orseolo]]. See rahutuste aeg lõppes [[Béla I]] valitsusajal (1060–1063). Ungari kroonikud kiitsid [[Béla I]] uue valuuta [[hõbeteenar]]i kehtestamise eest ja tema heatahtlikkuse eest endisse kuninga järeltulijasse vennapoeg Solomoni.
88 928

muudatust