Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (sejm on eesti keeles seim)
[[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|thumb|[[Poola kuningas]] [[1587]]. aastast, Zygmunt III Waza ja [[1592]]. aastast ka [[Rootsi kuningas]] Sigismund III Vasa]]
17. sajandi esimesel kolmandikul (täpsemalt 1600–1629) mõjutasid endise Vana-Liivimaa alasid ehk Eestit ja [[Läti]]t Rootsi päritolu [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ning [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] vahelised sõjad: [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõda 1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]].
[[File:Livland1585-1710.gif|pisi|Liivimaa alad aastatel 1585-1710]]
 
==PoolaRootsi aeg Põhja-Eestis==
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] käigus alistusid Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] ning [[Tallinn]]. [[1561]]. aastal andsid [[Vana-Liivimaa]] – Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa ning Tallinna linna aadlikud andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, andes [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le.[[1581]]. Rootsile kuuluvatest Põhja-Eesti aladest, nimelt neljast [[maakond|maakonnast]] ([[Läänemaa]]st (koos [[Hiiumaa]]ga), [[Harjumaa]]st, [[Järvamaa]]st ja [[Virumaa]]st) moodustati [[Eestimaa]] ehk Eestimaa provints, mida vahel nimetati ka Eestimaa hertsogkonnaks, kuna koos maadega omandas Rootsi kuningas [[Eestimaa hertsog]]i tiitli. Provintsi keskus oli Tallinnas.
{{Vaata|Idamereprovintsid#Eestimaa provints}}
==Poola aeg Lõuna-Eestis==
{{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''
[[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|pisi|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1619]]. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: [[Pärnu vojevoodkond]], [[Tartu vojevoodkond]] ja [[Võnnu vojevoodkond]] ]]
58 360

muudatust