Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
 
===Eddy ja Hawley definitsioon (1941)===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis ''"We need vitamins''," püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: vitamiinid on orgaanilised või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref name="cpnZQ" />
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota.
<ref name="QrPsf" />
*[[vetikad|vetikatele]] – pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref name="AxGnW" /><ref name="DCW9r" /><ref name="Dxu4z" />
*[[bakterid|bakteritele]] – [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref name="4Ee2M" />);<ref name="HM0yM" /><ref name="KOror" /><ref name="Nwyge" />meditsiiniliselt olulised bakterid on enamikus [[heterotroof]]id<ref name="RE6Wj" />
*[[seened|seentele]] – enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteksbioloogilisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[C-vitamiin|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref name="Fxupd" />
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 4000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref name="czdVq" />
*Aastail [[1895]]–[[1896]] õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref name="tLl8g" />
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada temperatuuril üle 120 °C ning milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref name="WLSWe" />
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref name="XZaWs" /> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust ''"neutraliseerivat faktorit''tegurit", mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref name="9jxr6" /><ref name="46owT" /><ref name="e38ln" />
*Aastail [[1906]]–[[1912]] uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' kaja ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref name="KCb8m" />
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref name="z7Avv" /><ref name="KCb8m" /><ref name="7f6xX" />
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref name="VHrpm" />Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref name="eCsgX" /> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[Oliiviõli|oliiviõlis]] sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid'' [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref name="Ig5d8" />
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva. Hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides rasvlahustuvaks faktoriks ''A'' ja vesilahustuvaks faktoriks ''B''.<ref name="luaLo" />
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''<nowiki>'</nowiki>iks.<ref name="IUYgc" />Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''<nowiki>'</nowiki>iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref name="3LtTl" /><ref name="tGhew" />Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]]–[[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref name="8tAXm" />) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref name="yPEw2" />) ravitoime mitmetele haigustele.<ref name="sEvgV" />Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref name="nrjIX" />
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref name="7NJ8v" />
 
Kuna erinevate teadlaste (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu ”-e” lõpuga ”-ine”. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''"vitamiin''" ehk nimetustega A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref name="SjztL" />
 
'''Mõne tuntuma vitamiini ja kasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref name="UztsM" />
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] ''"tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt''seotult"
|-
| [[1928]] || [[heksuroonhape]] (hilisem [[askorbiinhape]])<ref name="s3wEA" /><ref name="UUMGS" /> || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || Publikatsioon ajakirjas ''Biochemical Journal'' 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
|-
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem ''[[Willsi faktor]]'' ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
|-
| [[1929]] || [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]] || [[Christiaan Eijkman]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] (B<sub>1</sub>-vitamiin ja beriberi)
| [[1929]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] keemiline eraldamine || [[Richard Kuhn]], [[Paul György]], [[Theodor Wagner-Jauregg]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] keemiline eraldamine<ref name="wTWph" />
|-
| [[1930]]. aastad || kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine || [[E.L. Robert Stockstad]] ''et al.'' || [[Kasvufaktor]]i ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine looma[[sõnnik]]us ([[inglise keel]]es ''manure'') elunevast [[mikroorganism]]ist, hilisem [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
| [[1931]] || [[H-vitamiin]] || [[Paul György]] || [[Naha faktor]]i kirjeldamine, hiljem [[H-vitamiin|biotiin]]
|-
| [[1933]] || [[L-vitamiin]] (sh [[L1-vitamiin|L<sub>1</sub>-vitamiin]] ja [[L2-vitamiin|L<sub>2</sub>-vitamiin]]) || [[Warō Nakahara]] ''et al.'' || [[Imetamisfaktor]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
| [[1933]] || [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiini]] ehk [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] avastamine ja eraldamine || [[Roger John Williams]] || [[Pantoteenhape|pantoteenhappe]] kui [[kasvufaktor]]i avastamine ja eraldamine (biotest: ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'')
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch|W. Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref name="3xYA5" />
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
 
|-
|[[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]] ka [[R-vitamiin]] ''ehk [[pteroüülglutamaat hapepteroüülglutamaathape]]''
|[[foolhape]]
|vesi
<ref name="3xYA5">Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false "Biology of Termites"], Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, u(vaadatud 28.07.2013)</ref>
<ref name="o5Rbk">Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7,(vaadatud 15.06.2013)</ref>
<ref name="gdoXp">Gallop et al. 1993</ref>
<ref name="Vh0Ns">Earl Mindell et al. 2011</ref>
<ref name="BlMTe">Iriarte et al. 2000</ref>
<ref name="eTQ8M">Soraya de Chadarevian et al. 2005</ref>
<ref name="cMOtH">Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'', Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33–38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf(vaadatud 28.07.2013)]</ref>
<ref name="zCyNb">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941,(vaadatud 28.08.2013)</ref>
<ref name="BRwc0">[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf(vaadatud 12.05.2013)]</ref>
<ref name="C2cG2">[[Waro Nakahara]] ja Furnito Inukai,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'', Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33–38, lk 135, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf(vaadatud 28.07.2013)</ref>
<ref name="4n3lo">Ian K. M. Morton et al. 1999</ref>
<ref name="JPSkX">William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, ''NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY''. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/</ref>
<ref name="34kuZ">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false(vaadatud 20.06.2013)]</ref>