Kuldkala: erinevus redaktsioonide vahel

Kuldsed, hõbedased, sinised, punased ja valged [[soomus]]ed aina siravad, kui nad kergelt [[uim]]i hõljutades ujuvad roheliste kasvude vahel. Värvus on harilikul kalal kuldpunakas. Täiskasvanud kuldkalad, kes elavad lemmiklooma elu, on tavaliselt 25–40 cm pikkused. Kuldkala käitumine on suhteliselt rahulik.

Kuldkalade jaoks on saadaval spetsiaalseid toiduhelbeid ja -terasid (mida tuleks anda kalale iga päev), kuid aeg-ajalt tasub akvaariumielanikule pakkuda ka elustoitu: soolavähke, [[surusääsk|surusääse]] <nowiki/>vastseid jne. Kalade toitmisel on kõige tähtsam jälgida, et ei toidetaks üle. See on paljude algajate viga, mille tagajärjel kalad varem või hiljem surevad – toidu ülejäägid reostavad akvaariumivett ning selle kvaliteet halveneb. Liigne toitmine põhjustab samuti [[vetikad|vetikate]] ja tigude vohamist. Kuldkalal puudub üldse [[magu]], tema seedetrakt koosneb vaid pikast soolest, seega on ta võimeline etteantud toitu lõputult õgima ning seda tegelikult korralikult läbiseedimata välja laskma, reostades oma elukeskkonna nõnda väga kiiresti. Suuremast toidukogusest võivad kaladel tekkida ka [[seedehäired]], mille tulemusena ei suuda ta enam oma keha asendit kontrollida. Kord nädalas soovitatakse kaladele teha paastupäev ja neile süüa üldse mitte anda. Selline dieedikuur on kaladele väga kasulik. Kuldkalade pidamisel võib neid toita ka ülepäeviti, kuna madalama veetemperatuuri juures on kalade ainevahetus aeglasem ning nad tarbivad ka vähem toitu. Kuldkalale toidu valimisel osta talle võimalusel spetsiaalseid kuldkaladele mõeldud toite – need on aeglaselt langevad tabletid/[[graanul]]id/helbed ning kuldkala toitub nendest vee keskmistes ja alumistes kihtides. Kui toita kuldkalu harilike, troopilistele kaladele mõeldud helvestega, mis jäävad pikemaks ajaks veepinnale hõljuma, siis neelab kuldkala pinnalt helbeid ahmides liiga palju õhku, mille tagajärjel võib tema [[ujupõis]] haigestuda ning kala ei saa enam õiges asendis ujuda. Ja veel: pimedas kuldkalad ei söö – seetõttu tuleb neid toita siis, kui valgustus põleb – kui toita kalu õhtuti, hoida valgust sees veel vähemalt poolt tundi pärast kalade toitmist: selle ajaga leiavad kalad üles ka põhjavajunud sööda. Samuti võiks 1–2 korda nädalas kaladele anda spetsiaalselt neile mõeldud [[vitamiinid|vitamiinilisandeid]], mida saab osta akvaariumipoodidest. Vitamiinid aitavad ära hoida haigusi ning tugevdavad kalade [[immuunsüsteem]]i.

Kogu maailmas on olemas ligikaudu 100 erinevat liiki kuldkalu. On aretatud üsna mitmesuguseid vorme, näiteks harilik kuldkala (levinuim ja vahest siiamaani armastatuim kuldkala tõug, kes on meeldivalt tolerantne ja tagasihoidlike nõudmistega ühekordse [[sabauim]]ega akvaariumikala), [[loorsaba]] (on oma nime saanud hiiglasliku ja väga õrna sabauime tõttu), teleskoop (suured ja lühinägelikud silmad, väga suur värvivalik) ja [[lõvipea]] (omapärane krobelise puhetunud pea ja ilma seljauimeta kalaliik). On olemas isegi musta värvi kuldkalu, mis ei sarnane tegelikult üldse harilikulehariliku kuldkalalekuldkalaga. Mainida tasub veel, et kahekordse sabauimega kuldkala vormid ([[komeetkala]], loorsaba, teleskoobid, lõvipea, taevasilm ehk [[tähelugeja]]) kipuvad olema õrnemad kui harilik kuldkala ja teised tavalise sabauimega isendid.