Ars nova: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P tsitaatsõnad kursiivi
1. rida:
{{Pealkiri kaldkirjas}}
'''''Ars nova''''' (ladina keelest 'uus kunst') on [[14. sajand]]i peamiselt [[Prantsusmaa]]l viljeldud [[muusikastiil]]. Mõnikord käsitletakse seda osana [[keskaja muusika]]st ning mõnikord [[renessanssmuusika]] esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse [[Philippe de Vitry]] umbes [[1322]]. aastal kirjutatud [[traktaat|traktaadi]] "Ars Nova" järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks.
 
Mõiste ''ars nova'' on pärit aastatest 1320–1330, mil mitmed muusikateoreetikud kasutasid seda, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ''[[ars antiqua]]''<nowiki>'</nowiki>ks (ladina keeles 'vana kunst').
 
Stiili algusajaks on loetud [[Gervais du Bus]]'le omistatud luuletuse "[[Roman de Fauvel]]" kirjutamise aega, mis oli vahemikus [[1310]]–[[1314]], või aastat [[1320]]. Stiili lõpuajana on nimetatud [[1380]]. aastat või tähtsaima ''ars nova'' helilooja [[Guillaume de Machaut]]' surmaaastat [[1377]].
 
==Arengud žanrides==
*[[Kirikumuusika]]s jäid küll käibele 12.–13. sajandi [[muusikažanr|žanrid]] ''[[organum]]'' ja ''[[conductus]]'', kuid neis ei loodud enam uut muusikat. Hakati komponeerima [[missa]] [[ordinaarium]]iosi ning ilmusid esimesed anonüümsed ningja tõenäoliselt eri autorite eri aegadel loodud osadest koostatud ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut kirjutas esimese tervikliku muusikateosena loodud [[Missa (muusika)|missa]].
*14. sajandi kõige esinduslikumaks žanriks sai [[motett]], mis oli veel 13. sajandi alguses ainult kiriklik žanr, kuid jõudis 13. sajandil lõpuks seltskonnamuusikasse. Motetid on huvitavaimad näited oma aja kompositsioonitehnikast. 14. sajandil loodi pidumotette, mis pühendati enamasti olulistele poliitilistele sündmustele, näiteks kroonimistele või peapiiskoppide pühitsemistele.
*Heliloojate loomingus sai valdavaks kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmunud mitmehäälne ilmalik laul, mille peamised vormid tuletati olulistest luulevormidest – [[ballaad]], ''[[rondeau]]'' ja ''[[virelai]]''.
12. rida ⟶ 13. rida:
==Uus rütmisüsteem==
{{vaata|Mensuraalnoodikiri#Uus rütmisüsteem}}
Varasemas [[rütm (muusika)|rütm]]isüsteemis jagati [[helivältus]]i ainult kolmeks, kuid nüüd hakati neid jagama ka kaheks. Sisuliselt tähendas see võimalust kasutada erinevaid [[taktimõõt]]e. Kolmeosalist [[jagunemine (muusika)|jagunemist]] hakati nimetama täielikuks ehk perfektseks ja kaheosalist mittetäielikuks ehk imperfektseks. Tavaliseks sai taktimõõdu sage vahetumine teose kestel ning eri taktimõõtude üheaegne kasutamine eri häältes. Rütmika muutus võrdlemisi keerukaks. Huvitava kompositsiooni korrastamise tehnikana võeti kasutusele [[isorütmika]], mis tähendab pikemate korduvate rütmijärgnevuste ehk ''talea''<nowiki>'</nowiki>de kasutamist enamasti [[tugihääl]]es.
 
==''Ars nova'' võtmeisikud==
Philippe de Vitry (1291–1361) oli väljapaistev [[filosoof]], [[ajaloolane]], [[matemaatik]], [[muusikateoreetik]], [[luuletaja]] ja [[helilooja]]. Koos teise silmapaistva muusikateoreetiku [[Johannes de Muris]]'ga (u [[1295]]–[[1351]]) lõid nad uue rütmisüsteemi, mis sai ''ars nova'' muusikalise stiili üheks aluseks. Vitry heliloomingust on säilinud vaid 12 motetti, kuid ta on tõenäoliselt kirjutanud ka ilmalikke laule.
 
Stiili väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut kirjutas muuhulgas maailma esimese tervikliku muusikateosena komponeeritud missa pealkirjaga ''"[[Messe de Notre Dame]]''" (Jumalaema missa). On arvatud, et see kirjutati 1360. aastatel ja esitati kuningas [[Charles V]] kroonimisel, näiteks [[Toomas Siitan]] aga väidab oma raamatus "Õhtumaade muusikalugu I", et neil hinnangutel ei ole alust, ning et tõenäoliselt kirjutas Machaut selle teose juba [[1340]]. aasta paiku [[Reims]]is. Machaut'lt on säilinud 23 motetti, millest enamik on armastuslaulud. Samuti kirjutas ta laule sellistes vormides nagu ''[[Lee (luule)|lai]]'', ''[[virelai]]'', ballaad ja ''[[rondeau]]''. Machaut' loomingus tõusis ilmalik muusika kiriklikust tähtsamale kohale.
 
[[Kategooria:Muusikastiilid]]