Oskar Öpik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Oskar Öpik õppis aastatel [[1906]]–[[1914]] [[Tallinna Nikolai I Gümnaasium]]is, 1914 [[Moskva Aleksei sõjakool]]is ja [[1924]]–[[1933]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]<ref>[http://web-static.vm.ee/static/failid/301/valisteenistus_leksikon.pdf Eesti Välisteenistuse biograafiline leksikon 1918–1940]</ref>. [[Korporatsioon Rotalia]] liige.
 
Aastast [[1915]] sõdis ta Vene[[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväes Galiitsia rindel, oli seejärel sõjavangis [[Austria-Ungari|Austria]]s ja interneeritute laagris [[Taani]]s. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales ta [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] Murmanski rindel, kindral [[Jevgeni Miller]]i armees.
 
Alates 1920. aastast oli ta Eesti [[Välisministeerium]]i teenistuses, aastail 1923–1926 poliitilise osakonna büroojuhataja, 1927–1928 ''chargé d'affaires'' Kaunases, 1928–1931 Moskva, 1931–1933 Berliini ja 1934–1936 Pariisi saatkonna nõunik. Aastatel 1936–1938 oli ta saadik Kaunases, 1938–1939 välisministri abi, 1940. aastal saadik Pariisis. Oskar Öpik oli viimane Eesti Vabariigi saadik, kes esitas oma volitused enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] (6. juunil 1940). Surres oli ta ka viimane Eesti saadiku ametis olnud isik.