Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 352 baiti ,  2 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
'''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Keskus''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati 1954. aastal. Keskus asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki<ref>{{Netiviide|Autor name=International"FKjR4" Relations. CERN|URL=http://international-relations.web.cern.ch/stakeholder-relations/member-state-relations|Pealkiri=Liikmesriigid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
 
CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötab 2015. aasta andmete järgi 2531 töötajat ning mis võõrustab 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://e-publishing.cern.ch/index.php/Annual_Report/article/view/274/232|Pealkiri=ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures.|Väljaannename=CERN"OUFj7" Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901.|Aeg=june 2016|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://public-archive.web.cern.ch/public-archive/en/About/Global-en.html|Pealkiri=A"G3HQl" global endeavour|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
 
CERNi peamine eesmärk on hallata [[Kiirendi|osakestekiirendit]] ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusrajatis, mida kasutatakse peamiselt eksperimentidest saadud andmete hoiustamiseks ja analüüsimiseks. Teadlastel on sellele asutusele pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud [[Laivõrk|laivõrgu]]<nowiki/>alase uurimistöö keskusena. CERN on samuti [[veeb]]<nowiki/>i sünnikohaks.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:CERN-Membership-History.gif|pisi|CERNi liikmete muutumine aastatel 1954-19991954–1999 ]]
CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954 12 Lääne-Euroopa riiki<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi"Gdm2G" asutamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.07.2017}}</ref>. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'' (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks pärast nõukogu laialisaatmist, kuigi organisatsioon sai nimeks ''Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire'' ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi"1Gutl" nimi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.
 
CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. Esimeseks peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik [[Felix Bloch]]<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=https://cds.cern.ch/record/1730968|Pealkiri=People"iq9zr" and things: Felix Bloch|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.
 
Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]], keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules'').
 
'''<big>Teaduslikud avastused</big>'''
* 1983: [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}<"FeU8G" /ref>
* 1989: valgus[[Neutriinod|neutriinode]] arvu määratlemine [[Suur Elektronide-Positronide Põrguti|Suures Elektronide-Positronide Põrgutis]]
* 1995: antivesiniku aatomite esmakordne loomine<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}<"FeU8G" /ref>
* 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref name="Iew0I" />
* 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref>{{Netiviide|Autor=Thair Shaikh|URL=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/11/18/switzerland.cern.antimatter/?hpt=Mid|Pealkiri=Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15-minutilise ajaperioodi vältel<ref>{{Netiviide|Autor=Jonathan Amos|URLname=http://www.bbc.com/news/science-environment-13666892|Pealkiri=Antimatter"OTR3c" atoms are corralled even longer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://press.cern/press-releases/2012/07/cern-experiments-observe-particle-consistent-long-sought-higgs-boson|Pealkiri=CERN"wD0kK" experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak|George Charpak]] osakestedetektorite leiutamise ja arendamise eest.
 
'''<big>Arvutiteadused</big>'''
 
[[Veeb]] sai alguse CERNi projektina ENQUIRE, mille algatajateks olid [[Tim Berners-Lee]] 1989. aastal ja [[Robert Cailliau]] 1990. aastal.<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://home.cern/topics/birth-web|Pealkiri=The"NOFXv" birth of the web|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Arvutimehaanika Ühing austas mõlemat teadlast 1995. aastal nende veebiarendustöö eest.
 
[[Hüpertekst|Hüpertekstil]] põhineva projekti eesmärgiks oli teadlastevahelisele teabe jagamisele kaasaaitamine. Esimene veebileht käivitati 1991. aastal. 1993. aasta 30. aprillil kuulutas CERN veebi kõigile tasuta kättesaadavaks. [https://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimese veebilehe] koopia on ikka veel [[World Wide Web Consortium]]<nowiki/>i veebilehel avalik kui ajalooline dokument.
 
=== Valgusest kiirema neutriino anomaalia ===
22. septembril 2011 andis OPERA kollaboratsioon teada, et on leitud 17 [[Elektronvolt|GeV]] muon neutriinot, mis saadeti 730 kilomeetrit (450 miili) CERNist, [[Genf|Genfi]] lähedalt Šveitsist Gran Sasso Rahvuslaboratooriumisse Itaalias. Neutriinod liikusid valgusest 2.48×10<sup>−5</sup> korda kiiremini (umbkaudu 1 40000st), mõõtühik [[Standardhälve|6.0-sigma]]<ref>{{Netiviide|Autor=Adrian Cho|URLname=http://www.sciencemag.org/news/2011/09/neutrinos-travel-faster-light-according-one-experiment|Pealkiri=Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment|Väljaanne=SCIENCE NOW|Aeg=22. september 2011|Kasutatud=19. märts"wB4gM" 2017}}</ref> [[Standardhälve|olulisusega]]. 23. veebruaril avaldas CERN pressiteate, kus selgitati, et tulemused olid vigased ebakorrektselt ühendatud [[GPS]]-sünkroonimiskaabli tõttu. 2012. aasta märtsis teatas kollaboratsioon ICARUS, et mõõtmed tehakse uuesti nii OPERA kui ICARUSe poolt. Edasised katsed pärast [[GPS|GPS-i]] pistiku parandamist näitasid kiirusmõõtmiste järjepidevust valguse kiirusega (või sellest veidi madalamal kiirusel) neljas katses Gran Sassos, koos OPERAga.
 
== Osakeste kiirendid ==
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="FKjR4">{{Netiviide|Autor=International Relations. CERN|URL=http://international-relations.web.cern.ch/stakeholder-relations/member-state-relations|Pealkiri=Liikmesriigid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>
<ref name="OUFj7">{{Netiviide|Autor=|URL=https://e-publishing.cern.ch/index.php/Annual_Report/article/view/274/232|Pealkiri=ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures.|Väljaanne=CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901.|Aeg=june 2016|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>
<ref name="G3HQl">{{Netiviide|Autor=|URL=http://public-archive.web.cern.ch/public-archive/en/About/Global-en.html|Pealkiri=A global endeavour|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>
<ref name="Gdm2G">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi asutamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.07.2017}}</ref>
<ref name="1Gutl">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi nimi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>
<ref name="iq9zr">{{Netiviide|Autor=|URL=https://cds.cern.ch/record/1730968|Pealkiri=People and things: Felix Bloch|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>
<ref name="FeU8G">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref name="Iew0I">{{Netiviide|Autor=Thair Shaikh|URL=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/11/18/switzerland.cern.antimatter/?hpt=Mid|Pealkiri=Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="OTR3c">{{Netiviide|Autor=Jonathan Amos|URL=http://www.bbc.com/news/science-environment-13666892|Pealkiri=Antimatter atoms are corralled even longer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="wD0kK">{{Netiviide|Autor=|URL=http://press.cern/press-releases/2012/07/cern-experiments-observe-particle-consistent-long-sought-higgs-boson|Pealkiri=CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="NOFXv">{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/topics/birth-web|Pealkiri=The birth of the web|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="wB4gM">{{Netiviide|Autor=Adrian Cho|URL=http://www.sciencemag.org/news/2011/09/neutrinos-travel-faster-light-according-one-experiment|Pealkiri=Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment|Väljaanne=SCIENCE NOW|Aeg=22. september 2011|Kasutatud=19. märts 2017}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]
74 882

muudatust