Erinevus lehekülje "Galileo (kosmosesond)" redaktsioonide vahel

P
dekooderi > dekoodri
P (dekooderi > dekoodri)
===Käsu- ja andmetöötlussüsteem===
[[Pilt:Galileo in 1983.jpg|pisi|250px|Galileo, mille peaantenn on täielikult avanenud]]
Galileo käsu- ja andmetöötlussüsteemil ehk CDHl oli kaks paralleelselt töötavat andmesidesüsteemi, mis töötasid kogu aeg. Mõlemad süsteemid olid samasuguste komponentidega, koosnedes multiplekseritest (MUX), kõrge taseme moodulitest (HLM), madala taseme moodulitest (LLM), pingemuunduritest (PC), massmälust (BUM), andmetöötluse massmälust (DBUM), ajastusahelatest (TC), faasilukustamise sõlmedest (PLL), Golay kooderitestkoodritest (GC), riistvara korralduste dekooderitestdekoodritest (HCD) ja kriitilistest kontrolleritest (GRC).
 
Käsu- ja andmetöötlussüsteemi ülesanded olid järgmised:
====Plasma Wave Subsystem (PWS)====
 
PWS kasutas [[poollainedipool]]i, et uurida plasma elektrivälju ning kahte magnetpooli, et uurida magnetvälju. Poollainedipool oli paigaldatud magnetomeetri masti tippu ja magnetpoolid olid kinnitatud peaantenni külge. Poolide sooritatud magnet- ja elektrivälja üheaegne mõõtmine, võimaldas eristada staatilise elektri laineid elektromagnetlainetest. PWS kaalus 7,1 kg ja kasutas energiat keskmiselt 9,8 W.
 
==Galileo maandur==
Galileo peaantenni kaotus tähendas, et kogutud andmete säilitamine salvesti abil oli äärmiselt tähtis, et need saaks hiljem tihendada ja Maale saata. Oktoobris 1995 jäi Galileo salvesti 15 tunniks tagasikerimise režiimile, enne kui insenerid selle avastasid ja käskisid kerimise lõpetada<ref name="Spacecraft" />. Pärast seda arvasid insenerid, et salvesti lint võis viga saada ning lindi kahjustatud osa ei kasutatud enam kunagi. Kuna vahejuhtum toimus mõni nädal enne Galileo orbiidile sisenemist, otsustasid insenerid ohverdada kõik Io ja Europa kohta kogutud andmed, et keskenduda ainult Galileo maanduri saadetavate andmete kogumisele.
 
Novembris 2002 lõpetas Galileo ootamatult andmete kogumise umbes 10 minutit pärast ainsat möödalendu [[Amalthea]]st. Kosmosesond lõpetas igasuguse andmete kogumise, lülitas kõik oma seadmed välja ja läks turvarežiimi. Esialgu arvati, et sond lülitus turvarežiimileturvarežiimi Jupiteri radiatsioonist tekkinud vea tõttu ning kogutud andmete pärast ei muretsetud, sest enamus Amalthea kohta kogutud teabest oli juba salvestatud. Siiski avastasid insenerid, et salvesti keeldus millegi pärast allumast korraldustele saata kogutud teave Maale. Pärast nädalaid kestnud uurimist, kasutades selleks identset salvestit, suutsid insenerid teha kindlaks, et rike tõenäolisim põhjus oli [[pöördkooder|pöördkoodr]]i kolme [[infrapuna]]valgust kiirgava [[valgusdiood]]i kulumine. Insenerid tegid kindlaks, et tõenäoliselt oli planeedi radiatsioon kahjustanud salvesti kristalldetaile ning vähendanud valgusdioodidest eralduva valguse hulka. See omakorda põhjustas olukorra, kus pardaarvuti hakkas arvama, et pöördkooderipöördkoodri ratas oli vales asendis ning käivitas turvarežiimi. Insenerid kasutasid rikke parandamiseks n-ö "[[Lõõmutamine|lõõmutamissessioonelõõmutamisseansse]]", kus dioode kuumutati mitu tundi, et tekkiv kuumus parandaks kristalle ning suurendaks eralduva valguse hulka. Pärast 100-tunnist lõõmutamist oli salvesti võimeline töötama kuni tund aega järjest ning teadlased said kätte kõik Amalthea möödalennu andmed.
 
==Missiooni lõpp==
[[Pilt:Galileo End.jpg|pisi|250px|Kunstniku kujutis Jupiteri atmosfääri sisenevast Galileost]]
Kaks aastat Jupiteri orbiidil viibimist, hakkas sondile mõju avaldama ning Galileo kütus oli 2000ndate2000. aastate alguses otsakorral. Lisaks polnud Galileo läbinud steriliseerimist ning seetõttu arvati, et selle pardal võib olla Maalt pärit baktereid. Neil põhjustel otsustati, et Galileo juhitakse Jupiteri atmosfääri, kus see põleb ära ning välistab Jupiteri kuude võimaliku saastamise.
 
Galileo möödus 5. novembril 2002 Amaltheast ning mõõtis selle massi, olles minimaalselt 163 ± 11.,7 km kaugusel. Pärast seda kaugenes sond planeedist 26 miljoni kilomeetri kaugusele ja lähenes seejärel planeedile, et siseneda selle atmosfääri<ref name="Final Approach" />. Galileo sisenes 21. septembril 2003 ekvaatori lähedalt Jupiteri atmosfääri ning hävis. Missioon läks maksma umbes 1,4 miljardit dollarit<ref name="Quick" />.
 
 
100 499

muudatust