Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
117. rida:
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
 
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning sama aasta 28. septembril sõlmitud [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirileping]] kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused – vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele – kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. [[22. juuni]]l [[1941]]. a.
 
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939–1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude [[välispoliitika]] leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide [[suveräänsus]]e ja [[iseseisvus|sõltumatus]]ega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]]ga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt [[1920]]. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail [[1926]]–[[1933]], kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul [[Poola]] ja Soome ees.