Oskar Öpik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
==Elulugu==
Oskar Öpik õppis aastatel [[1906]]–[[1914]] [[Tallinna Nikolai I Gümnaasium]]is ja [[1924]]–[[1933]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]<ref>[http://web-static.vm.ee/static/failid/301/valisteenistus_leksikon.pdf Eesti Välisteenistuse biograafiline leksikon 1918–1940]</ref>.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisel astus [[Moskva Aleksei sõjakool]]i. Aastast [[1915]] sõdis ta Galiitsia rindel, oli seejärel sõjavangis [[Austria]]s ja interneeritute laagris [[Taani]]s. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales ta [[VeneVenemaa kodusõda|VeneVenemaa kodusõjas]] Murmanski rindel, kindral [[Jevgeni Miller]]i armees.
==Esimeses maailmasõjas==
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisel astus [[Moskva Aleksei sõjakool]]i. Aastast [[1915]] sõdis ta Galiitsia rindel, oli seejärel sõjavangis [[Austria]]s ja interneeritute laagris [[Taani]]s. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales ta [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] Murmanski rindel, kindral [[Jevgeni Miller]]i armees.
Alates 1920. aastast oli ta Eesti [[Välisministeerium]]i teenistuses, aastail 1923–1926 poliitilise osakonna büroojuhataja, 1927–1928 ''chargé d'affaires'' Kaunases, 1928–1931 Moskva, 1931–1933 Berliini ja 1934–1936 Pariisi saatkonna nõunik. Aastatel 1936–1938 oli ta saadik Kaunases, 1938–1939 välisministri abi, 1940. aastal saadik Pariisis. Oskar Öpik oli viimane Eesti Vabariigi saadik, kes oma volitused esitas, enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] .
==Riigiteenistuses==
Alates 1920. aastast oli ta Eesti [[Välisministeerium]]i teenistuses, aastail 1923–1926 poliitilise osakonna büroojuhataja, 1927–1928 ''chargé d'affaires'' Kaunases, 1928–1931 Moskva, 1931–1933 Berliini ja 1934–1936 Pariisi saatkonna nõunik. Aastatel 1936–1938 oli ta saadik Kaunases, 1938–1939 välisministri abi, 1940. aastal saadik Pariisis. Oskar Öpik oli viimane Eesti Vabariigi saadik, kes oma volitused esitas.
 
==Teises maailmasõjas==
1942. aastal tuli Oskar Öpik Eestisse, 28. jaanuaril 1943 nimetati ta senisest kohtudirektori abi ametist [[Eesti Omavalitsus]]e kohtudirektoriks.