|
|Pildiallkiri =
|lühend =
|moto = ''"Minu kohus!"''
|asutatud = [[2. september]] [[1927]], taasasutati [[20. september]] [[1991]]
|lõpp =
Naiskodukaitsjate juhtlause on ajalooliselt olnud "Minu kohus!"
[[Naiskodukaitse]] taasasutati [[20. september|20. septembril]] [[1991]], esinaiseks sai [[Dagmar Mattiisen]]. <ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.</ref>
==Juhtimine==
Naiskodukaitset juhib koos Naiskodukaitse esinaise pr [[Airi Tooming]]uga kuueliikmeline '''keskjuhatus '''koosseisus: [[Sigrid Laanemets]] [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna]], Kati Ojaver-Heidemann [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]], [[Maire Arro]] Järva, [[Maris Borštšik|Maris]] Lilleväli Harju, [[Siiri Sepp]] Alutaguse ja Eda Kivisild [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]] ringkonnast.
Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:
* 1927–19361927–[[1936]] [[Mari Raamot]] (1872 Tarvastu – 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine.
* 1937–1940[[1937]]–[[1940]] [[Erika Oskar-Männik]] (1894 Viljandi – 1971 Viljandi).
* 1992–2005[[1992]]–[[2005]] [[Dagmar Mattiisen]].
* 2006–[[2006]]–... [[Airi Tooming]]
==Ülesanded==
==Tegevus==
Naiskodukaitse teeb peale Kaitseliidu koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, [[Päästeamet]]i, [[Politsei]], "[[Erna]]" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ning muude organisatsioonide ning ühendustega.
Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda.
Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid. Osaletakse KL suvepäevadel, [[võidupüha]] paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud üsnagi raske ja eneseületamist nõudev võistlus Naiskodukaitse Koormusmatk. Meestega võrdselt on NKK võistkonnad rassinud ka Eel-Ernal, [[Erna retk]]el, [[Põrgupõhja retk]]el, Sookollil ja lugematul arvul muudelgi võistlustel.
==Liikmeskond==
NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, au- ja toetajaliikmeteks.
# '''Tegevliige''' on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
1.# '''TegevliigeNoorliige''' on vähemaltnaissoost 16-18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
3.# '''Toetajaliige''' on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. ▼
2. #'''NoorliigeAuliige''' on naissoostNaiskodukaitse 16-18-aastaneees Eestisilmapaistvate kodanik,teenete kesomamise tunnistabeest Naiskodukaitse eesmärkeauliikmeks ningvalitud osalebEesti Naiskodukaitsevõi tegevusesvälisriigi ja väljaõppeskodanik.
▲3. '''Toetajaliige''' on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
4. '''Auliige''' on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.
31. detsembri [[2016]] seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 2426 liiget.
==Koosseis==
Naiskodukaitse jaguneb 15 ringkonnaks:
* [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond|Alutaguse]],
* [[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva]],
* [[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju]],
* [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]],
* [[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva]],
* [[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva]],
* [[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla]],
* [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond|Pärnumaa]],
* [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa]],
* [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]],
* [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna]],
* [[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu]],
* [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga]],
* [[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru]] ,
* [[Naiskodukaitse Võru ringkond|Võrumaa]].
Naiskodukaitse jaguneb 15 ringkonnaks: [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond|Alutaguse]], [[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva]], [[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju]], [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]], [[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva]], [[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva]], [[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla]], [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond|Pärnumaa]], [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa]], [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]], [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna]], [[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu]], [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga]], [[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru]] ja [[Naiskodukaitse Võru ringkond|Võrumaa]]. Ringkonnad jagunevad omakorda jaoskondadeks.
Ringkonnad jagunevad omakorda jaoskondadeks.
Et endale pandud ülesandeid võimalikult hästi täita, on NKKnaiskodukaitse liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialagruppidesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet. Erialagruppe on kaheksa: meditsiinigrupp, toitlustusgrupp, side- ja staabigrupp, avalike suhete grupp, spordigrupp, kultuurigrupp, formeerimisgrupp ning noortejuhtide grupp.
Naiskodukaitses on kokku 8 '''erialagruppi''':
* 1. meditsiinigrupp
* 2. toitlustusgrupp,
* 3. side- ja staabigrupp,
* 4. avalike suhete grupp,
* 5. spordigrupp,
* 6. kultuurigrupp,
* 7. formeerimisgrupp,
* 8. noortejuhtide grupp
==Õigused ja kohustused==
Õigused:
* võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
* olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
* saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi;
* kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.
Kohustused:
* võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
* täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi;
* tasuda liikmemaksu.
== Ajalugu ==
Naiskodukaitse (NKK) loodi '''[[2. september|2. septembril]] [[1927]]''' Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. ▼
▲Naiskodukaitse (NKK) loodi '''[[2. september|2. septembril]] [[1927]] ''' Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.
'''[[1. detsember|1. detsembril]] [[1924]]''' Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule. ▼
▲'''[[1. detsember|1. detsembril]] [[1924]] ''' Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.
'''Detsembris [[1924]]''' loodi esimesed NKK jaoskonnad – tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii". NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi [[1921]]. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.
NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi [[1921]]. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.
NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti.
NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
KL eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KL üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.
'''[[27. juuni]]l [[1940]]''' likvideeriti NKK koos KL ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast [[Punaarmee]] toetusel läbiviidud [[juunipööre]]t [[27. juuni]]l [[1940]].
'''[[17. veebruar]]il [[1990]]''' võeti KL taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KL naisorganisatsiooni loomine.
'''[[30. märts]]il 1990 [[1990Konguta]]''' Kongutass ja suvel Järvakandis[[Järvakandi]]s tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Kuid hoolimataHoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest, ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KL tegutses, püüdespüüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.
'''[[20. september|20. septembrit]] [[1991]]''' on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
'''[[1997]]. aastal''' tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
==Viited==
| 