|
[[Pilt:Laiuse linnus.jpg|pisi|300px|Vaade linnusevaremeile [[Jõgeva–Mustvee maantee]] suunast]]
'''Laiuse ordulinnus''' ([[saksa keel|saksa]]es] ''Schloß Lais'') oli [[Liivi ordu]] rajatud [[linnus]] praeguse [[Laiusevälja]] küla (varasema [[Mõisaküla (Jõgeva)|Mõisaküla]] küla) territooriumil.
Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad [[15. sajandisajand]]i algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba [[14. sajandisajand]]i algul.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Rootsi-Poola sõja]] käiduskäigus piirati linnust mitmel korral. Osa linnusest hävis [[1620. aastad|1620. aastatel]] ja ülejäänu suuresti vahemikus 1702–1704[[1702]]–[[1704]]. Pärast [[Põhjasõda]] jäi linnus kasutuseta ningja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.
Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud [[ehitismälestis]]eks.
==Ajalugu==
===Orduaeg===
[[Pilt:Laiuse linnuse asendiplaan.jpg|pisi|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]istsajandist. <br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>.]]
Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba [[14. sajandisajand]]i algul [[majalinnus]]ena või laiendatud [[tornlinnus]]ena; . varstiVarsti ehitati ka madal [[ringmüürkastell]], mis rajati [[kaarava]]dega [[vundament|vundamendile]].<ref name="aluve32" /> [[1406]]. aastast pärinevad vanimad teated Laiuse linnuse kohta, aastatel [[1416]] ja [[1417]] mainitakse "Laiuse linnusekrahvi"<ref name="uStqJ" /> ning [[1423]]. aastal ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i eestvõttel tehtud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal" /> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri janing varustati linnus loode-, kirde- ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.<ref name="r5iPw" />
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]–[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a–[[Tartu]]a–Tartu maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääsedapääses idapoolsele Virumaale[[Virumaa]]le ja sealt edasi Venemaale[[Venemaa]]le.<ref name="Mõisaportaal" /> [[15. sajandisajand]]i esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti tänuteravnevate kasuhete üha teravnevatele suheteletõttu ordu ja [[Tartu Piiskopkonnapiiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vahel. Viimase aktiviseerunudaktiveerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref name="DWz9z" /> Ka 14. sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.
Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus [[Viljandi komtuurkond]]a ja talitses [[Kursi linnus]]e abilinnusena.<ref name="Mõisaportaal" />
Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev.<ref name="Mõisaportaal" />
1520–1546[[1520]]–[[1546]] onmärgiti Laiuse linnusepealikuna märgitud [[Otmar von Galen]]it.<ref name="Ritterbrüder" />
===Liivi sõda===
[[FilePilt:Laiuse Castle ruins.jpg|pisi|left|Lumised linnusevaremed]]
[[24. jaanuariljaanuar]]il [[1558]] tungisid [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]apiiskopkonda ja puhkes [[Liivi sõda]]. Osa Vene vägedest möödus [[Tartu]]stTartust ja jõudis [[30. jaanuariljaanuar]]il Laiuse piirkonda. Seal rüüstanud ja põletanud, saabusid nad linnuse alla ning põletasid maha talli ja teisi hooneid. Linnust kaitsti ägedalt, mistõttu kandsid Moskva väed kandsid suuri kaotusi. Linnuseülem [[Frederick de Grave]] sai tõsiseltraskelt haavata ja kroonikakirjutaja [[Johann Renner]]i (suri [[1583]]) väitel tapeti ka 400 talupoega, kellest 250 olid lapsed. [[2. veebruarilveebruar]]il lahkusid venelased [[Kärkna]] piirkonda. Moskva vägede järel liikus ordumeister [[Wilhelm von Fürstenberg]] (suri [[1568]]), kes oli [[Viljandi]]st Tartu piiskopkonda saabunud ningja saanud teada, et vaenlane on läinud Laiusele.<ref name="Renner" />
Augustis 1558 piirasid venelased taas Laiuse ordulinnust, mida kaitses vaid 34 meest Frederick de Grave juhtimisel. Pärast vürst [[Pjotr Ivanovitš Šuiski]] (suri [[1564]]) ja [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] mitmekordseid nõudmisi alistus garnison [[5. augustilaugust]]il ningja andis linnuse üle. Neil lubati igaühel oma varaga linnusest lahkuda ja Grave otsustas oma väega Viljandisse suunduda. Olnud aga linnusest kahe miili kaugusele jõudnud, ründas neid üks teine venelaste väesalk., Kusjuureskusjuures venelasi abistasid talupojad, kes olid Gravega tema ranguse tõttu vaenujalal. Kokkupõrkes hukkus viis sakslast, ülejäänud vangistati ja vaid mõnel üksikul õnnestus põgeneda. Vangistatud, kelle hulgas oli ka raskelt haavata saanud Grave, viidi Tartusse ja nende vankrid rüüstati. Šuiski määras Laiuse linnusepealikuks Peter Gollowitzi ([[Ivar Leimus]] on oletanud, et tegelik perekonnanimi võis olla [[Golovin]])<ref name="Renner2" />
[[File:Gotthard Kettler.jpg|pisi|1559. aastal piiras linnust [[Liivi ordu]] vägi, mida juhtis ordumeister [[Gotthard Kettler]].]] ▼14. detsembril 1559 tulid ordu ratsanikud ja sõjasulased, eesotsas ordumeister [[Gotthard Kettler]]iga (suri 1587), Kärknalt Laiusele ning asusid linnust, mida kaitses umbes 500 meest, piirama. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline Vene väesalk, kuid kui nad oli linnusest poole miili kaugusel ning nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ja neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ja kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. 16. detsembril alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ning [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks ka niisama ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning 17. detsembril korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast, ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ja kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. 19. detsembri öösel lahkusid orduväed [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3" /> ▼
▲[[ FilePilt:Gotthard Kettler.jpg|pisi|1559. aastal piiras linnust [[Liivi ordu ]] vägi, mida juhtis ordumeister [[Gotthard Kettler ]].]]
1582. aastal sõlmitud [[Jam Zapolski rahu]]ga läks Laiuse piirkond [[Poola-Leedu]] võimu alla<ref name="Mõisaportaal" />. Linnusest sai [[Laiuse staarostkond|Laiuse staarostkonna]] keskus. ▼▲[[14. detsember|14. detsembril ]] [[1559 ]] tulid ordu ratsanikud ja sõjasulased , eesotsas ordumeisterordumeistri [[Gotthard Kettler]]iga (suri [[1587 ]]) , Kärknalt Laiusele ningja asusid linnust, mida kaitses umbes 500 meest, piirama. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline Vene väesalk, kuid kui nad oliolid linnusest poole miili kaugusel ningja nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ja neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ja kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. [[16. detsember|16. detsembril ]] alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ningja [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks ka niisamaniisamagi ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning [[17. detsember|17. detsembril ]] korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast , ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ja kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. [[19. detsember|19. detsembri ]] öösel lahkusid orduväed [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3" />
▲[[1582 ]]. aastal sõlmitud [[Jam Zapolski rahu]]ga läks Laiuse piirkond [[Poola-Leedu]] võimu alla<ref name="Mõisaportaal" />. Linnusest sai [[Laiuse staarostkond|Laiuse staarostkonna]] keskus.
===Poola ja Rootsi võimuperiood===
[[FilePilt:Laiuse 1688.jpg|pisi|Laiuse linnus. Detail 1688. aastal koostatud Laiuse mõisa plaanilt.<br>Autor: [[Erich Reuter]]]]
Sõjategevusest hoolimata oli linnus ja võimalik, etvõib-olla ka osa alevist, säilinud. [[1590. aastad|1590. aastatel]] väidetakse alevis elavat üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal" />
[[File:Henrik Klasson Fleming.jpg|pisi|left|1623. aastal sai Laiuse lossilääni omanikuks Rootsi väepealik [[Henrik Klasson Fleming]] (1584–1650)<br>Autor: [[Jacob Heinrich Elbfas]]]] ▼1600. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ning suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda [[Tallinn]]ast ja valis läänepoolsema tee. [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst
[[Peder Pedersson Stolpe]] (suri 1601) ja [[Heinrich von Ahnen]], ning selle ülesandeks oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa suudeti vallutada 11. septembriks.<ref name="Sepp" /> Ahneni väeosad jõudsid Laiuse alla septembri lõpul ja Stolpe väed mõni päev hiljem<ref name="Puolan sota" />. Laiuse garnisoni juhtis staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri, misjärel linnus Rootsi vägedele üle anti<ref name="Fabricius1" />. Poolakad alistusid 20. oktoobril ([[Enn Tarvel]]i kommentaarides Fabriciuse kroonikale on kirjas, et Orzechowski suri 30. oktoobri paiku, mistõttu ka linnuse alistumise kuupäev ei saa olla varasem<ref name="Fabricius3" />) ning Stolpe jättis linnusesse 200-mehelise garnisoni, kelle pealikuks sai [[Hans Brakel]]<ref name="Puolan sota" />. Laiuse linnuse vallutanud Rootsi väed ühinesid seejärel hertsog Karli peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse<ref name="Sepp" />. ▼
▲[[1600]]. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ja suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda Tallinnast ja valis läänepoolsema tee. [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst [[Peder Pedersson Stolpe]] (suri 1601) ja [[Heinrich von Ahnen]] , ning selle ülesandeksülesanne oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa suudeti vallutada [[11. september|11. septembriks ]].<ref name="Sepp" /> Ahneni väeosad jõudsid Laiuse alla septembri lõpul ja Stolpe väed mõni päev hiljem<ref name="Puolan sota" />. Laiuse garnisoni juhtis staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri, misjärel linnus Rootsi vägedele üle anti<ref name="Fabricius1" />. Poolakad alistusid [[20. oktoober|20. oktoobril ]] ([[Enn Tarvel]]i kommentaarides Fabriciuse kroonikale on kirjas, et Orzechowski suri 30. oktoobri paiku, mistõttu ka linnuse alistumise kuupäev ei saa olla varasem<ref name="Fabricius3" />) ning Stolpe jättis linnusesse 200-mehelise garnisoni, kelle pealikuks sai [[Hans Brakel]]<ref name="Puolan sota" />. Laiuse linnuse vallutanud Rootsi väed ühinesid seejärel hertsog Karli peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse<ref name="Sepp" />.
1602. aastal vallutasid Laiuse taas Poola-Leedu väed.<ref name=":0" /> ▼
▲[[1602 ]]. aastal vallutasid Laiuse taas Poola-Leedu väed.<ref name=":0" />
1611. aasta lõpus tungisid [[Pihkva]] kandi venelased Liivimaale, et poolakate korraldatud eelmise röövretke eest kätte maksta, ning rüüstasid lisaks mitmele muule paigale ka Laiuse piirkonda, viies Venemaale suure saagi, naisi, lapsi ja poola aadlikke.<ref name="Fabricius2" /> ▼
▲[[1611 ]]. aasta lõpus tungisid [[Pihkva]] kandi venelased Liivimaale, et poolakate korraldatud eelmise röövretke eest kätte maksta, ning rüüstasid lisaks mitmele muule paigale ka Laiuse piirkonda, viies Venemaale suure saagi, naisi, lapsi ja poola aadlikke.<ref name="Fabricius2" />
1611–1645 (alates 1622. aastast nimeliselt) oli Laiuse staarostiks [[Kasper Denhoff]] (suri 1645).<ref name="Urzędnicy" /> ▼
▲1611–1645[[1611]]–[[1645]] (alates [[1622 ]]. aastast nimeliselt) oli Laiuse staarostiks [[Kasper Denhoff]] (suri 1645).<ref name="Urzędnicy" />
5. jaanuaril 1622 vallutasid Rootsi väed [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõja]] ajal ooberst [[Henrik Klasson Fleming]]i (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=П. Алексеев, Р. Римша|URL=http://www.castle.lv/est/lais.html|Pealkiri=Замок Лайузе (Лаис - Lais)|Väljaanne=castle.lv|Aeg=|Kasutatud=8. august 2017}}</ref> Tõenäoliselt hävitati just tollases sõjas kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Viimasest ei ole tänapäeval peale vundamendi midagi säilinud. Sõjas hävis ka lossialev.<ref name="Mõisaportaal" /> ▼
▲[[ FilePilt:Henrik Klasson Fleming.jpg|pisi|left|1623. aastal sai Laiuse lossilääni omanikuks Rootsi väepealik [[Henrik Klasson Fleming ]] (1584–1650).<br>Autor: [[Jacob Heinrich Elbfas]]]]
Pärast piirkonna Rootsi võimu alla minekut linnust enam ei taastatud. Selle territooriumile paigutati küll Rootsi palgasõdurid kelle majutamiseks rajati puithooned. Orduaegsetest hoonetest kasutati üksnes lossikabelit, mis säilis vähemasti 1702. aastani.<ref name="Mõisaportaal" /> ▼▲[[5. jaanuariljaanuar]]il 1622 vallutasid Rootsi väed [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõja]] ajal ooberst [[Henrik Klasson Fleming]]i (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=П. Алексеев, Р. Римша|URL=http://www.castle.lv/est/lais.html|Pealkiri=Замок Лайузе (Лаис - Lais)|Väljaanne=castle.lv|Aeg=|Kasutatud=8. august 2017}}</ref> Tõenäoliselt hävitati just tollases sõjas kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Viimasest ei ole tänapäeval peale vundamendi midagi säilinud. Sõjas hävis ka lossialev.<ref name="Mõisaportaal" />
▲Pärast piirkonna Rootsi võimu alla minekut linnust enam ei taastatud. Selle territooriumilemaa-alale paigutati küll Rootsi palgasõdurid , kelle majutamiseks rajati puithooned. Orduaegsetest hoonetest kasutati üksnes lossikabelit, mis säilis vähemasti [[1702 ]]. aastani.<ref name="Mõisaportaal" />
3. septembril 1623 läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] (1594–1632) Laiuse linnuse ja [[Laiuse mõis|mõisa]] koos [[Jõgeva mõis|Jõgeva]], [[Tähkvere mõis|Tähkvere]] ja [[Vaimastvere mõis]]aga, mis üheskoos moodustasid [[Laiuse lossilään]]i, Henrik Klasson Flemingile.<ref name="Stryk" /> Tema poeg [[Erik Fleming]] sai 12. mail 1654 [[Laiuse vabahärra]] tiitli<ref name="riddarhuset" /><ref name="runeberg" />. ▼
▲[[3. september|3. septembril ]] [[1623 ]] läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] (1594–1632) Laiuse linnuse ja [[Laiuse mõis|mõisa]] koos [[Jõgeva mõis|Jõgeva]], [[Tähkvere mõis|Tähkvere]] ja [[Vaimastvere mõis]]aga, mis üheskoos moodustasid [[Laiuse lossilään]]i, Henrik Klasson Flemingile.<ref name="Stryk" /> Tema poeg [[Erik Fleming]] sai [[12. mailmai]]l [[1654 ]] [[Laiuse vabahärra]] tiitli<ref name="riddarhuset" /><ref name="runeberg" />.
1637 koosnes Laiuse linnuselään Laiuse lossist, ''Sikkona'' ja ''Ellenbach''i mõisatest ning ''Koddisen''i, ''Rohikund''i ja ''Wottigfer''i vakustest.<ref name="Hagemeister2" /> ▼
▲[[1637 ]] koosnes Laiuse linnuselään Laiuse lossist, ''Sikkona'' ja ''Ellenbach''i mõisatest ning ''Koddisen''i, ''Rohikund''i ja ''Wottigfer''i vakustest.<ref name="Hagemeister2" />
===Põhjasõda ja Karl XII viibimine Laiusel===
[[FilePilt:Karl XII 1706.jpg|pisi|Karl XII 1706. aastal<br>Autor: [[David von Krafft]]]]
Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saadud olulist võitu Vene vägede üle, otsustas kuningas [[Karl XII]] (1682–1718) jääda talvekorterisse Laiuse linnusesse. Rootsi väed jõudsid Laiusele [[18. detsember|18. detsembril]] [[1700]]. Riigikantselei majutati Laiuse lähedale [[Kivijärve mõis]]a, osa jalaväelastest ja suurtükivägi aga Tartu ümbrusse. Ratsavägi läks kaugemale [[Liivimaa]]le, peatudes [[Otepää]], [[Sangaste]] ja [[Alūksne]] ümbruses.<ref name="Histrodamus" />
Kaaskonna majutamiseks korrastati linnuse territooriumilalal asunud puithooned. Kuningas ise majutati linnuse kaguküljel asunud esinduslikumasse hoonesse. Edelaküljel paiknesid hobusetallid.<ref name="Mõisaportaal" />
Talvel korraldati mõned väiksemad sõjakäigud üle [[Peipsi]] jää [[Oudova]] ja [[Petseri]] kanti. Märtsi alguses korraldati õppusena [[Jõgeva mõis]]a maadel lumelossi ründamine ja kaitsmine.<ref name="Histrodamus" />
Meele lahutamiseks tähistati erinevaid tähtpäevi. Jõuluks toodi talvekorterisse [[õled]] ning [[27. jaanuariljaanuar]]il tähistati Karli nimepäeva, mispuhul esinesid kümmekond pruudirõivais eesti neidu, kaks torupillimängijat ja kubjas, kes laulis eesti keeles. Karl XII käis ise ka mitmelmitu korralkorda talupoegade pulmades[[pulmad]]es, millest üks peeti koguni linnuseruumides. Korraldati ka jahilkäike.<ref name="Histrodamus" />
27. aprillil 1701 suri Laiusel Karli sugulane, tema vanaisa [[Karl X Gustav]]i (1622–1660) vennapoeg [[Kleeburgi hertsog]] [[Adolf Johann II]] (1666–1701).<ref name="Wittelsbach" /> ▼
▲[[27. aprillilaprill]]il [[1701 ]] suri Laiusel Karli sugulane, tema vanaisa [[Karl X Gustav]]i (1622–1660) vennapoeg [[Kleeburgi hertsog]] [[Adolf Johann II]] (1666–1701).<ref name="Wittelsbach" />
1701. aasta mai keskpaigas lahkus Karl Laiuselt [[Kuramaa]] suunas.<ref name="Histrodamus" />
Karl1701. aasta mai keskpaigas lahkus Karl Laiuselt järgmise[[Kuramaa]] aastasuunas<ref name="Histrodamus" maikuus/>. Puithooned ja linnuse seni tervena püsinud osad purustati aastail 1702–1704[[1702]]–[[1704]] sõjategevuse käigussõjas ning alles jäid vaid kivist müüridekivimüüride varemed.<ref name="Mõisaportaal" />
===Pärast Põhjasõda===
[[Pilt:Laiuse linnuse varemed.jpg|pisi|left|Linnuse vaade idast 19. sajandil.<br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>]]
Põhjasõja järel jäid linnusevaremed kasutuseta. Selle põhjaküljele rajati [[Laiuse riigimõis]]a lihtsad puitehitised. [[18. sajandilsajand]]il kasutati varemete rohkem lagunenud osi kivimurruna. [[19. sajandisajand]]i alguses, mil minevikupärandit senisest enam väärtustama hakati, kujunes Laiuse väljasõidukohaks.<ref name="Mõisaportaal" />
AjahambaleAjale on kõige paremini vastu pidanud loodetiiva väliskülg, mis on säilinud üldiselt täiskõrguses. Alles on ka selles asuvad aknaavad ja väravaava. Samuti on säilinud enamus põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni müüridest. Osaliselt on algses kõrguses säilinud ka idanurga haakpüssitorn ja osa linnuse edelamüürist.<ref name="Mõisaportaal" />
Linnusevaremed on korrastatud ja üles on pandud infotahvlid.<ref name="Mõisaportaal" />
==Ehituslugu==
[[FilePilt:Laiuse linnuse varemed1.jpg|pisi|Vaade loodest]]
Laiuse ordulinnuse kõige vanemaks osaks võib pidada künka teepoolses läänenurgas asunud [[majalinnus]]t (umbes 21×12 meetrit), mis rajati tõenäoliselt 14. sajandi alguses. Peatselt pärast majalinnuse ehitamist laiendati linnust tervele künkale, mille tulemusel tekkis trapetsikujuline [[laagerkastell]]. Kastelli külgede pikkus jääb vahemikku 60–85 meetrit ningja selle ebakorrapärasuseebakorrapära tingis loodusliku künka looduslik kuju. Laiuse linnus on omapärane, kuna kastelli müürid on ehitatud postvundamentidele, mis on omavahel liidetud tugikaarte (''der Schwibbogen'') abil.<ref name="Mõisaportaal" /> Ilmselt tuli ehitada algset kavatist ehitada kiirustades – taoline ehitusvõte andis kogu müüri pealt üle 400 m<sup>3</sup>³ materjali kokkuhoidu.<ref name="aluve30" />
Kastelli tugevdati keskajal korduvalt ja müüre ehitati nii paksemaks kui ka kõrgemaks. Müüride lõplikuks kõrguseks kujunes umbes 15 meetrit. 15. sajandil või 16. sajandi algul lisati linnusele ka kolm võimsat torni.<ref name="Mõisaportaal" /> Ehitustüübilt kujunes välja tulirelvadele kohandatud laiendatud laagerkastell.<ref name="aluve30" />
Loode- ja kagunurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ja kõrgus umbes 25 meetrit. Kirdenurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit, paksus 1,5 ja kõrgus üle 15 meetri.<ref name="aluve32" /> Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]], mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga;<ref name="Mõisaportaal" />, aga ka näitekssamuti Paide ja rea teiste 1400. aasta paiku rajatud linnustega. Linnusevaremetest on näha, et loodepoolse suurtükitorni võlvid ja väliskülg olid ehitatud tellistest[[tellis]]test, samas kui ülejäänud müürides olidmüürid valitsevakspõhiliselt põllu- ja lubjakivid[[lubjakivi]]st.<ref name="tuulse295" />
Hooned olid ehitatud linnuse lääne- ja lõunamüüri siseküljele. Lääneküljel hõlmasid hooned arvatavasti kogu tiiva, lõunaküljel aga vaid selle kagupoolse osa. Laiuse linnusel oli kaks väravat –: loodekülje keskel olev värav on tänapäevani säilinud;, teine asus edelakülje lõunaosas<ref name="Mõisaportaal" /> ja müüriti hiljem kinni. Ülejäänud külgedel asunud hooned olid ehitatud puidust – "''a la Moskowie''",<ref name="hdAyL" /> nagu poola protokolliülem 16. sajandil märkis.<ref name="tuulse295" />
Laiuse ordulossi ümbritsesid [[vallikraav]]id, kuhu oli vesi paisutamise abil juhitud linnuse põhjaküljel voolavast [[Laiuse oja]]st. Pais ja vesiveski asusid linnusest kirdes. Linnuse ja vesiveski vahel paiknes vallikraavidest ümbritsetud eeslinnus, mis kujutas endast palisaadtõkkeid ningja tõstetavaid sildu üle vallikraavide. Tõenäoliselt läbis keskajal eeslinnust [[Torma]] poole viiv tee, mis möödus põhjapoolsest suurtükitornist üsna lähedalt.<ref name="Mõisaportaal" />
==Pildigalerii==
<gallery>
File:Laiuse linnus 3.jpg|Põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni varemed
Laiuse linnus 2.jpg|Põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni varemed ja loodemüür
Laiuse linnuse varemed2.jpg|Haakpüssitorni varemed
| 