Erinevus lehekülje "Brest (Valgevene)" redaktsioonide vahel

P (Replaced raster image with an image of format SVG.)
Bresti mainiti esimest korda [[1019]] (Берасце) [[Nestori kroonika]]s [[Kiievi-Vene]] linnana. Sellega on ta Valgevene vanuselt kolmas linn [[Połack]]i ([[862]]) ja [[Turaŭ]] ([[980]]) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ [[vürst]]ile. [[1044]] hõivas linna [[Jaroslav Tark]] ja Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest [[12. sajand]]ini, mil läks üle [[Volõõnia]] vürstkonnale.
[[File:Bresti arheoloogiamuuseum.jpg|pisi|Algselt kaitses Bresti linna 11. sajandil ehitatud puidust linnus. Arheoloogilistel kaevamistel paljastus 4-meetrise kultuurkihi alt kaks tänavat ja elamute puidust seinad]]
Umbes 1319 läks Brest [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] koosseisu. Teda nimetati aastani [[1921]] ka '''Brest-Litovskiks''' (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele. Ühe versiooni kohaselt olevat seal aastal a382 uputatud linnast varju otsinud [[Birutė]].
 
[[1596]] sõlmiti siin [[Bresti unioon]], mis kehtis pärast [[Poola]] jagamisi [[Venemaa]]le läinud aladel [[1840]]. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi [[õigeusk]]like kirikupeaks [[Rooma]] [[paavst]].
Pärast piirkonna vallutamist Saksa vägede poolt ning selle üleandmist NSV Liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond [[Valgevene NSV]]-ga.
 
[[1941]]. aasta suvel alanud NSV Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] vahelises [[Idarinne (Teine maailmasõda)|sõjas]] peetud lahingutes, pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid(langes 400-500 punaarmeelast), mille eest nimetati [[Bresti kindlus]] [[kangelaskindlus]]eks. Nõukogude ajal kindluse hoovi ehitatud pompoossed skulptuurid pidid varjama Poola kaitsjate saatust 1939 aastast ja kõrvale juhtima [[Nõukogude okupatsioon]]i olemust.
 
==Rahvastik==
38 198

muudatust