|
==Elulugu==
Pjotr Šuiski sündis [[Ivan Vassiljevitš Šuiski]] (surnud 1542) pojana. Tema isa vend oli [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjas]] väejuhiks olnudväejuht [[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] (surnud 1539).
[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] (1558–1561) ajal oli ta "Suure polgu" esimene vojevood, osales [[1558]]. aasta suvel edukalt [[Vastseliina piiskopilinnus]]e vallutamisel ja [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramisel]]{{lisa viide}}<!-- fakt võetud ruwikist Осада Дерпта (1558), kus see fakt viitamata--> ja alistamisel, ning oli pealepärast [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamist, ka sealne asevalitseja (''namestnik'').<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref> Pärast edukat [[Tartu]] vallutamist osales ta ka [[Rakvere ordulinnus|Rakvere]], [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]], [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]], [[Rõngu vasallilinnus|Rõngu]] ja teiste linnuste vallutamisel. Seejärel, pärast vaherahu sõlmimist, läks ta [[Moskva]]sse, kus tsaar [[Ivan Julm]] talle saavutuste eest ohtralt kingitusi tegi. Pärast seda, kui liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel olid üritanud venelastele vastulööki anda, kiirustas ta [[1559]]. aastal tagasi [[Liivimaa]]le. Koos vojevoodide, vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski|Ivan Mstislavski]]<ref>vene [[:ru:Мстиславский, Иван Фёдорович|Иван Фёдорович Мстиславский]]</ref>, vürst [[Vassili Semjonovitš SerebrjannõiSerebrjanõi|Vassili SerebrjannõiSerebrjanõi]]<ref>vene [[:ru:Серебряный, Василий Семёнович|Василий Семёнович Серебряный]]</ref> (Obolenski<ref>Рюриковичи. Прошлое в лицах (ix—xvi вв.). Биографический словарь., 2002, ISBN 5224038626 [http://books.google.ee/books?id=Q8aBmD_XERIC&printsec=frontcover&hl=en#PPA126,M1 lk.126]</ref>) ja [[Andrei Kurbski]]ga, said nad [[1560]]. aastal venelaste valdusse ka [[Eberhard von Syburg zu Wischlingen|Eberhard von Syburg]]i juhtimise all olnud [[Aluliina ordulinnus|Aluliina]] ja [[Wilhelm Fürstenberg]]ilt ka [[Liivi ordu]] võimsamavõimsaima linnuse [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]]. Hiljem piirasid nad pikalt ka [[Tallinn]]a.
[[1563]]. aastast oli ta [[Polotsk]]i asevalitseja.
Ta hukkus [[26. jaanuar]]il [[1564]] [[Liivi sõda|Liivi sõjasõjas]] leedulaste ja venelaste vahelises [[Čašniki lahing]]us (leedu k. ''Ūlos mūšis''), [[Ūla]] jõe (leedu k. ''Ūlos upė'') ääres ja maeti Leedu suurhetmansuurhetmani [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a (1515–1565) poolt [[Vilnius]]se.
==Vaata ka==
|
