Ava peamenüü

Muudatused

*1015 ja [[1019]]–[[1054]] [[Jaroslav Tark]]
 
[[Svjatoslav I]] surma (972) järel tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, mille käigus [[Jaropolk I|Jaropolk Svjatoslavitš]], tappis venna Oleg Svjatoslavitši, kuid tapeti ise Vladimir Svjatoslavitši ([[Vladimir Püha]]) poolt. Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] [[1018]] [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]].
 
Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike [[Vjatka]]maale, leedulaste, [[radimitšid]]e ja [[bolgarid|bolgarite]] maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja [[Przemyśl]]i, vallutas ta alad [[Poola kuningriik|Poola kuningriigilt]] ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks [[Must meri|Musta mere]] ääres asunud [[petšeneegid]]e eest ehitas kaitserajatised.
 
Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] [[1018]] Vladimiri poja äi [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]].
 
[[10. sajand]]il võitlesid Kiievi-Vene ja [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]] nomaadidedt [[petšeneegid]]. Pärast Kasaari kaganaadi purustamist [[Svjatoslav I]] poolt [[965]]. aastal saavutasid petšeneegid võimu Volgast lääne pool asuvate stepialade üle. [[968]]. aastal piirasid nad [[Kiiev]]it, kuid ei suutnud seda vallutada. [[972]]. aastal tapsid nad Kiievi-Vene suurvürsti Svjatoslav I, kes pöördus tagasi sõjakäigult [[Bütsants]]ist. [[1036]]. aastal said petšeneegid [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targalt]] lüüa. [[11. sajand]]i keskpaiku liikusid nad [[polovetsid]]e survel lääne poole [[Doonau]] äärde.
53 325

muudatust