Ava peamenüü

Muudatused

 
Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054), pärast Kiievi suurvürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]; teisele pojale Svjatoslavile – [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale Igorile [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimir]], [[Volõõnia]]s ja [[Galiitsia]], pojapoeg Rostislavile (1052 surnud 1. poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitši]] pojale). Nooremate vendade surma järel jagunesid alad kolme vanema venna valitsemise alla: [[Izjaslav Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Izjaslav I]] ([[1054]]–[[1068]], [[1069]]–[[1073]] ja [[1076]]–[[1078]]); [[Svjatoslav Jaroslavitš|Svjatoslav II Jaroslavitš]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi vürstiriigi]] vürst ja [[Rjurikovitšid]]e [[Tšernigov]]i vürstidünastia rajaja; [[Vsevolod Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Vsevolod I]] (1078–1093). Järgnevalt pidid nad aga sõdima Rjurikovitšite nooremate osastisvürstidünastiate esindajatega osastis-ja [[pärusvaldus]]te valitsemise eest.
 
11. sajandil toimus [[polovetsid]]e ja Kiievi-Vene vürstide vahel lähenemine, vürstid kasutasid omavahelises võimuvõitluses liitlastena polovetse ([[Oleg Svjatoslavitš]] võimuvõitluses [[Vsevolod Jaroslavitš]]iga ([[1078]])) ning sõlmisid ka dünastilisi liite polovetside valitsejate tütardega. [[Kiievi suurvürst]] (1093–1113) [[Svjatopolk]] abiellus 1094. aastal Tugor-khaani tütrega. [[Novgorodi vürst|Novgorodi]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürst]] [[Mstislav Mstislavitš]] Udaloi oli abielus [[kumaanid]]e khaani tütrega.
 
12. sajandi alguses tugevnenud keskvõimuga Kiievi-Vene alustas suurvürst [[Vladimir Monomahh]]i valitsusajal polovetside aladele laienemist ning sundis neid ajutiselt taganema Põhja-[[Donets]]i jõest ida poole. Nad osalesid ka [[Gruusia]] [[Gruusia kuningriik|kuningriigi]] ja kuningas Daviti võitluses vaenlastega [[Kaukasus]]e piirkonnast.
 
Kiievi suurvürsti (1078–1093) [[Vsevolod I]] poja [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu.
53 312

muudatust