Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
71. rida:
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linna ning [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks.
==Vana-Vene riigi laienemine==
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Vene suurvürstiks.
Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslavl, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]].
== Kiievi-Vene valitsejad ==
| |||